Ühistransporti korraldades tuleb vaadata suuremat pilti

RIIGIKOGU KIITIS eelmisel aastal pärast pikka menetlemist heaks Eesti energiamajanduse arengukava, milles seati eesmärgiks, et 2030. aastal ei tohi kuluda transpordis vedelkütust rohkem kui 2012. aastal. Paraku on viimaste aastate trend pigem vastupidine. Nimelt lisandub igal aastal Eesti teedele viis protsenti enam erasõidukeid ning et need pole enamasti vesinikul või gaasil sõitvad järgmise põlvkonna masinad, liigume oma eesmärgiga vastupidises suunas.

Seega on meil vaja leida viise, et suunata inimesi sõitma senisest säästvamal viisil. Näiteks ühistranspordiga.

Ühistranspordi teemad pole fookusesse tõusnud mitte ainult Eestis, säästev liikumine paelub kogu maailma. Viimastel nädalatel tuleb Euroopast uudiseid, et Pariisi linnapea lubab oma inimestele tasuta ühistransporti. Ka Saksamaa uus valitsus leppis hiljuti kokku, et viies linnas viiakse katsetusena sisse tasuta transport, püüdmaks ohjeldada autostumisest tekkivat õhusaastet.

Eesti on neil puhkudel alati ära mainitud. Võib öelda, et oleme selles valdkonnas omamoodi teerajajad.

PARAKU ON KA Eestil arenguruumi, eriti piirkondliku transpordi arendamisel. Alates 2010. aastast on maakondlikel bussiliinidel valitsenud seis, kus riigilt laekuv toetus korvab vaid kütuse hinna kõikumised maailmaturul. Sõitjaid on jäänud vähemaks, liine tõmmatakse koomale ja see toob kaasa pileti hinna tõusu.

Oli selge, et niisugune olukord vajab muutmist. Seetõttu otsustas praegune valitsus ametisse astudes jõuliselt ühistransporti toetada. Lisaks maakonnaliinidele ka raudteel ja saarte ühenduses.

Valitsuskoalitsiooni otsusest tulenevalt sai 2016. aasta lõpul valitsuse tegevuskavasse kirja, et tänavuse aasta juulikuuks tuleb ellu viia avalike maakonnaliinide tasuta sõidu õiguse ja bussidesse validaatorite soetamise projekt ning selle eest vastutab majandus- ja taristuminister.

Maakondlikud bussid on ainus ühistranspordiliik, mis on kättesaadav igas Eesti maakonnas. Aastas tehakse nendega kokku ligikaudu 18 miljonit sõitu. See on transport, mille arendamine aitab meil jõuda võimalikult paljude inimesteni maksimaalse ulatusega. Küsitluste kohaselt on selles transpordiliigis kasutamata kasvupotentsiaali.

Uuringud näitavad, et inimestest, kes kasutavad praegu maalt tööle jõudmiseks autot, on iga kolmas valmis auto bussi vastu vahetama juhul, kui bussisõit on tasuta. Ka töötukassa töötajad, kes tegelevad iga päev inimeste tööturule aitamisega, on avaldanud arvamust, et kui maainimene ei peaks tööle jõudmiseks märkimisväärset osa oma palgast maha sõitma, oleks ta tööd otsides aktiivsem. Praegu maksavad maaliinide kuukaardid kallimal juhul lausa 72 eurot.

ÜHISTRANSPORDI korraldamine oli kuni viimase ajani maavalitsuste ülesanne ja igas maakonnas oli oma eripära. Mõnes maakonnas on maakonnaliiniga ühendatud ka koolibussid, teistes toimib õpilaste vedu paralleelvõrguna ja selle on korraldanud vald.

Tänavusest aastast korraldab ühistransporti kohalik ühistranspordikeskus või saartel saarelised vallad ise. Teisisõnu: maakondliku liinivõrgu planeerimisega tegelevad keskused ja vallad, mitte ministeerium või maanteeamet. Kohapeale on lisandunud eksperte, kes teemaga tegelevad, ja ma usun, et see parandab maakondliku transpordi kvaliteeti.

RIIGIEELARVES ON käesolevaks aastaks ette nähtud raha, mis võimaldab teha kõik maakonnaliinid piletivabaks ning muuta vajadust mööda graafikud tihedamaks või avada uusi liine. Et transpordiotsused on mitmeaastased, kajastub sama vajadus riigi eelarvestrateegias järgmiseks neljaks aastaks.

Sellest hoolimata annab koalitsioonipartner IRL viimasel ajal segaseid sõnumeid, et lihtsa ja arusaadava süsteemi asemel eelistaks tema midagi muud. Kõnelustel Helir-Valdor Seedriga oli tema põhiline etteheide, et kuna kõige enam inimesi sõidab Harjumaa liinidel, saab Harjumaa ühistransport suurima summa tasuta ühistranspordist. Seeder ei tahtnud Harjumaad toetada, sest sealne palgatase on teiste paikade omaga võrreldes kõrgem. Samas eirab ta tõsiasja, et ka kõige rikkamas maakonnas on inimesi, kes teenivad madalat palka, ja transpordile kuluv summa on oluline osa nende sundkulutustest.

Võideldes justkui Harjumaa vastu, on nii Seeder kui ka IRL-i aseesimees Andres Metsoja esitanud oma ettepanekud, mis suunaks aga ühistranspordiraha hoopis Tallinnale ja teistele suurematele linnadele. Just seesuguse olukorra tooks kaasa nende soov, et maakondlikule ühistranspordile ettenähtud raha tuleb hoopis üle Eesti laiali jagada õpilaste sõidu kompenseerimiseks.

Tuletan meelde, et õpilastel on ka praegu maapiirkondades sõit tasuta. Metsoja tahab tasuta sõitu lisaks maakonnaliinidele ka kohaliku omavalitsuse liinidel ehk ka Tallinnas ja teistes linnades. Tallinn on seni pakkunud kõigile kuni 19-aastastele noortele tasuta sõitu, mis maksab 1,38 miljonit eurot kuus. Seega tähendaks IRL-i meedias väljahõigatud plaani rakendumine seda, et kogu summa, mis on riigieelarves ette nähtud kõigis Eesti maapiirkondades kõigile sõitjatele tasuta sõiduks, kuluks ainuüksi Tallinnas noorte sõidu toetamisele. Siia juurde tuleks aga arvestada teisedki omavalitsused ja IRL-i plaani kohaselt kommertsliinid. Pealegi pole juttu olnud ainult õpilastest, vaid ka pensionäridest.

Nii linnas kui maal tasuta sõidu tagamine ja seniste omavalitsuste kulude kinnimaksmine tähendaks hüppelist kulude kasvu, millest pole valitsuses kunagi juttu olnud. Ka riigieelarves on rahaeraldise juures selgelt juttu vaid maakondlikest avalikest liinidest.

Riigikogu on tasuta ühistranspordi rakendumiseks eraldanud ikkagi konkreetse summa, millega meil tuleb majandada. Praegune plaan näeb ette maakondlike bussiliinide tasust vabastamist. Mitte kõigile nõudluspõhise taksoteenuse osutamist või juba praegu olemasoleva laste ja noorte tasuta sõidu jätkumist, aga lihtsalt omavalitsuse rolli võtaks enda kanda riik.

IGA HEA PLAANI saab totrate nõudmistega ära lörtsida. Vabastades maakondlikud bussid piletist, aitame kaasa ennekõike maapiirkondade inimeste kulutuste vähendamisele, sest maal elades on transpordikulutuste osa iga teenuseni jõudmiseks tunduvalt suurem. See on kõnealuse meetme eesmärk ning sellega tuleb edasi liikuda.