EESTI erametsaliit ning Eesti metsa- ja puidutööstuse liit peavad päevakorral olevat erimärgistatud kütuste seadusemuudatust metsamajandajate suhtes ebaõiglaseks.
Metsamajandajad pole eelnõuga rahul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
5. mail otsustas valitsus algatada vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja viis päeva hiljem võeti see riigikogu rahanduskomisjoni menetlusse. Eelnõu näeb ette kaotada järgmisel aastal võimalus kasutada metsandus-, kaevandus- ja ehitustöödel erimärgistatud, väiksema aktsiisimääraga kütust.
NIMETATUD liidud saatsid rahanduskomisjonile kirja, milles palutakse muuta kavandatavat seadusemuudatust nõnda, et metsamajandajatel säiliks nagu põllumeestelgi
erimärgistatud kütuse kasutamise võimalus, sest vastasel korral kannataks kogu Eesti metsasektori konkurentsivõime.
Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelma tõi esile asjaolu, et 10—15 protsenti metsamasinate töö omahinnast moodustavad kütusekulud.
Seadusemuudatuse järel suureneksid kasvava metsa keskmist müügihinda ja raiemahtu arvesse võttes metsa ülestöötamise kulud 7-8 protsenti. Metsaomanikul langeb kasvava metsa müügihind 2-3 protsenti ja seetõttu väheneb tema huvi puitu müüa.
Riigikogus on vastu võetud metsanduse arengukava 2020. aastani. See näeb ette aktiveerida metsaomanikke ja soodustada niiviisi kodumaise taastuva ressursi turule toomist. Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu arvates läheb kavandatav muudatus arengukavaga vastuollu.
Arvestades metsanduses tarbitud 20 500-tonnist kütusemahtu, mida on nimetatud eelnõu seletuskirjas, suurendaks seadusemuudatus sektori kulusid aastas summaarselt ligi kuus miljonit eurot.
Kulude kasv loob Eestis ebaterve konkurentsi, eriti võrreldes põhjanaabrite Soome ja Rootsiga, kus kasutatakse metsanduses väiksema aktsiisimääraga kütust või tagastatakse osaliselt metsatöödel kasutatud kütuselt makstud aktsiis.
Seadusemuudatus on ebaõiglane ka seetõttu, et eelistab kahest sarnasest tegevusvaldkonnast ühte. On ju põllumajandus ja metsandus mõlemad seotud maakasutusega ja vajavad ühesuguseid toetusskeeme.