Filmiarvustus. Kaks pikka tundi küberkiusamist

Tulevikumaailma saatus on tublide teismeliste osavates kätes. Foto: Kaader filmist

​71-aastane Steven Spielberg pole mitte ainult viimase poole sajandi mõjukamaid lavastajaid, vaid ka kogu kinoajaloo olulisemaid tegijaid. Mees, kes tunneb ennast nagu kala vees nii närvekõditavate trillerite kui üleelusuuruste ulmelugude juures ning saab perfektselt hakkama nii tippkvaliteediga meelelahutuse («E.T.», «Indiana Jonesi» esimesed osad) kui väga tõsiste draamadega («Reamees Ryani päästmine», «Schindleri nimekiri», «München»).  

Naivistlik ulmemadin «Valmistub esimene mängija» on tema 33. film. Tegevus toimub aastal 2045, kui maailm on kaose ja kokkuvarisemise äärel ning kogu lootus on sellel, kui osavalt suudavad nohikust teismelised ülimalt ülepakutud virtuaalreaalsuses üllatusmune leida.  

Isegi oma nõrgematesse lugudesse on Spielberg ikka osanud peita midagi, mis annab tunnistust erakordselt teravast ekraanitunnetusest ning kuuendast meelest. Ta teab intuitiivselt ja samas täpselt, kuidas ühte filmi nauditavaks teha.