/nginx/o/2018/04/06/7757187t1hdfdf.jpg)
Mul on suur mure. Olen esimese põlve hipster ja proovin ikka ajaga kaasas käia. Enamasti see ka õnnestub: habet ma ei aja, söön taimetoitu, joon käsitööõlut, gluteeni ei talu ja muusikat kuulan vinüülidelt. Riietuses olen samuti suutnud hoida kindlat joont: mul on puust käekell, prilliraamid ja lips, nagu ka püksid, särk ja alukad.
Nüüd aga hakkasin ühel päeval mõtlema surma peale, sest lõputult ei ela meist paraku keegi. Mis saab siis, kui ma ära suren ja mind on vaja maha matta? Kui seni olen saanud massidest erineda, siis ma ei taha, et mu maise teekonna lõpp oleks ühtäkki tavaline. Ma tean, et loogiline oleks valida tavaline kirst ehk puusärk (jah, ma saan aru, et siin saab nüüd teha sõnademängu ja minu üle irvitada), aga erinevalt teistest aksessuaaridest on puusärk täiesti meinstriim.