Festivalide aastaringne magnetism

Tommy Cash Sweet Spot Festivalil. Foto: Marko Saarm

Festival tõmbab eestlast nagu magnet rauda ning pole vahet, kas see on korraldatud otse keset pealinna või tuleb sinna kõigepealt paar tundi sõita ja siis kõmpida veel kusagil metsa vahel. Iga ilmaga. Sääsed sutsavad, vihma ladistab, jalad vajuvad mutta, öökull huikab hoiatavalt, kännu tagant piidlevad karvase metsaeluka helkivad silmad, aga kui eestlane tahab ikka festivalile jõuda, ei peata teda miski. Vahel liigutakse isegi sügava öö rüpes, et olla kohal päikesetõusukontserdiks kusagil rabas. 

Eestlased võib laias laastus jagada kolmeks. Ühed korraldavad festivali, teised esinevad festivalidel ja kolmandad käivad seal. Kolmas rühm on teadagi kõige suurem, teine ilmselt jällegi kõige mobiilsem. Tunnen üht populaarset muusikut, kes esines ühel päeval kahes riigis kolmel festivalil ning kõik läks nagu lepase reega.

Filipiinlaste kannul

Üldiselt on meie festivalilembus ütlemata tähelepanuväärne. Aga näiteks Filipiinidel on iga päev vähemalt üks festival. Kokku on sealt kandist teada umbes 42 000 festivali, mis teeb sellest paigast maailmas konkurentsitu festivalikeskuse.