Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/05/7754035t1h6429.jpg)
Viljandi võimupoliitikud heitsid kõrvale järveäärse spaakinnistu omaniku pakkumise hakata sinna ühiselt veekeskust rajama ning otsustasid selle ehitada linna peatänava äärde
Veekeskuse nõukogu esimehe, linnavolikogu liikme Harri Juhani Aaltoneni sõnul arutasid volikokku ja linnavalitsusse kuuluvad koalitsioonipoliitikud kolmapäeva õhtul veekeskuse tulevikku ligi tund aega ning langetasid otsuse, et seda hakatakse rajama kahele kesklinna kinnistule, millest ühel asub praegu SEB pank.
«See on väike, aga otsustav samm,» kommenteeris otsust Aaltonen, kes on mitmel korral nimetanud asukoha valimist veekeskuse rajamise kõige tähtsamaks ja raskemaks osaks.
Veekeskuse nõukogu liige: mul on häbi!
Otsuse tegemisest möödus vaid mõni tund, kui linna teine esindaja veekeskuse nõukogus, linnavolikogu liige Rain Hüva postitas Facebooki kirjutise, milles teatas, et tunneb poliitikute otsuse pärast häbi. Tema sõnul tõrjusid nood sellega veekeskuse võimalike arendajate ringist välja ettevõtja, kes oli avaldanud valmisolekut lüüa arenduses kaasa investorina.
Hüva sõnul on täiesti mõistetamatu, miks pandi ettevõtja ees uks kinni ega oldud nõus ootama, kuni too saaks oma pakkumise korralike arvutuste najal esitada. «Millegipärast läks äkitselt väga kiireks. Rohkem kui kümme aastat oli häbi, et ei suudeta veekeskust teha, ja nüüd pole enam kaht kuud aega,» avaldas Hüva imestust ja pahameelt.
Hüva naasis kolmapäeval välismaalt ning astus just sel ajal, kui teised poliitikud Viljandis aru pidasid, Tallinnas lennukist maha ega saanud koosolekul osaleda. Samas oli ta veendunud, et tema seisukoht on teistele otsustajatele teada.
Seda kinnitas ka Viljandi linnapea Madis Timpson, kes kolmapäeval veekeskuse rajamise Vaksali ja Tallinna tänava äärde heaks kiitis. «Kui nüüd taas poolteist kuud pikendust küsiti, siis leidsime, et on juba liiga kaua oodatud. Ühel hetkel peab otsustama hakkama,» lausus ta.
Linnapea kohtus võimaliku arendajaga kahe nädala jooksul kaks korda. Ta sai teada, et kunagise rannarestorani asemele spaahotelli ja veekeskuse rajamise idee taga on kinnistu omanik, osaühing Stockinvest ning seltskond Eestis hästi tuntud spaaettevõtjaid. Kogu arutelu arendaja esindajatega oli suuline ning neid kaht kohtumist ei nimetanud Timpson läbirääkimisteks, vaid konsultatsioonideks.
«Kuulasin nad ära ja viisin kogu info kolmapäeval teiste poliitikute ette. Kas ma siis ei rääkinud piisavalt hästi või see jutt ei veennud neid,» kommenteeris ta asjaolu, et pärast tema jutu ärakuulamist otsustati järveäärse arendaja pakkumisest loobuda. Mingeid konkreetseid summasid Timpson mainida ei saanud, küll aga oli jutuks, et veekeskuse kasutamise eest tahaks arendaja linnalt aastas 200 000 – 300 000 eurot. «Seda ei või mingiks kindlaks pakkumiseks nimetada, sest 100 000-eurone vahemaa on liiga suur,» lisas ta.
Rain Hüva arvates on kummaline, et nii kaalukas otsus langetati, ilma et oleks teada ainsatki kuluarvu. «Võib-olla hakkab kesklinnas veekeskuse ülalpidamine maksma veel rohkem. Selline otsustusprotsess on Viljandi tuleviku suhtes täiesti vastutustundetu.»
Ettevõtja pidas spaahotelli plaani
Osaühingu Stockinvesti omanik on Priit Viira, kes on ka üheks Baltikumi juhtivaks raamatutrükkijaks tõusnud Viljandi trükikoja PrintBest suuromanik. «See ettevõtja on tõestanud end Viljandis mitme eduka ettevõtmisega ja olnud usaldusväärne partner oma töötajatele,» leidis Rain Hüva ja nentis, et koosolekul said tõenäoliselt valdavaks mõtted, et oleme igasuguseid mehi ennegi näinud ja neid ei saa usaldada.
Priit Viira osalusega ettevõtted on varem Viljandis veekeskuse arendamisega seotud olnud kahel korral. Üks neist oli 2004. aastal, kui linnavalitsus kavandas ettevõtjaga ühist arendust, aga siis ei jõutud kokkuleppele linna iga-aastases rahalises toetuses. Teine kord oli 2007. aastal, kui veekeskust kavandati järve äärde rannarestorani asemele.
Priit Viira poliitikute otsust kommenteerida ei tahtnud.
Toimetuse andmetel andis Viira jaanuaris linnajuhtidele ja veekeskuse nõukogu liikmetele teada, et oleks huvitatud spaahotelli rajamisest, mille osaks oleksid ujula ja veekeskus. Ettevõtmise eeskuju oleks Rakveres tegutsev Aqua spaa.
Ehkki nüüd on veekeskuse asukoht poliitikute otsusega valitud, ei saa keskust veel ehitama hakata, sest enne tuleb valmis saada detailplaneering, vaielda selgeks, millistel tingimustel omandab veekeskus tühja krundi, ja hakata ette valmistama arhitektuurivõistlust.