Kas desinfitseerime ka lapsed?

Tiit Jürmann Foto: Marko Saarm

TAHTMATULT PEALTKUULDUD kahe lapsevanema vestlus kehutas mind sulge haarama lootuses, et ehk hajutab see eelarvamuslikke hirme ja põhjendamatuid kahtlusi, mis on omakorda põhjustatud viiruste hooajast ja gripipuhangutest ning nendega kaasnevatest hügieeninõuetest.

Niisiis, üks nondest lapsevanematest avaldas suurt rahulolu oma lapse lasteaias leviva kloorilõhna üle, mis välistavat tema meelest igasuguse viiruste ja bakteritega nakatumise ohu. Kui ikka kõik pinnad ja ukselingid kloorilahusega desinfitseerida, siis on okei.

Nojah, nii võib küll teha. Kuid kas see on ikka kõige mõistlikum ja otstarbekam? Kloor on mürgine aine ja mürgised on ka paljud klooriühenditel põhinevad tooted. Klooripõhiseid desoaineid kasutades tuleb sooritada tegevusi kindlas järjekorras ja kindlat meetodit järgides ning see on aja- ja tööjõukulukas.

OHUTUM JA LIHTSAM on desoprotsess näiteks alkoholi põhjal valmistatud ainetega. Etüülalkoholil on väga hea võime tagada bakterioloogiline puhtus viiruste ja bakterite 

puhul. Ent seegi on mingil määral kulukas, kuigi parema lõhnaga.

Pealegi, pärast iga järgmist ukselingi käega puudutamist on sellel küllaga mikrofloorat, nii et protsessi tuleks iga kasutaja järel korrata. Nakkusoht võib isegi suureneda, sest bakteritel ja viirustel on võime regulaarse desinfitseerimise korral resistentseks muutuda. On katseliselt tõestatud, et kui täiesti puhtale pinnale jääb üks mikroob, siis kaheksa tunni pärast on neid seal pärast iseseisvat paljunemist umbes 16 miljonit.

Paanikaks pole siiski põhjust, sest halbu ehk patogeenseid mikroobe on vähe. Nendega aitabki toime tulla desinfitseerimine või siis steriliseerimine (tuli, aur ...), mille eesmärk on nende hävitamine.

KAS SAAB LÄBI ka desinfitseerimata ja lihtsamalt? Saab. Ja väga edukalt! Professor Kirsi Laitineni Helsingi ülikoolis tehtud uurimus tõestas, et mikrokiudlapid ja -mopid eemaldavad A-grupi viirusi väga efektiivselt. Sama selgus Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuuri uuringust: mikrokiust lapid ja mopid on sama tõhusad kui desinfitseerimisvahendid. 

Haiglas korraldatud uuring näitas, et puhta veega niisutatud (pangem tähele: niisutatud!) mikrokiudlapid eemaldasid pindadelt koguni 98 protsenti bakteritest ja lausa 93 protsenti viirustest.

Arvud ja uurimusetegijate taust räägivad iseenda eest.

ÜKS TÄHTIS abinõu on viirushaiguste perioodil muidugi veel: korralik ja õigeaegne kätepesu. See on küll nii loomulik inimtegevus, et seda poleks ehk tarvis siin kirjatükis eraldi rõhutada, kuid kordamine olevat tarkuse ema.

(Tiit Jürmanni juhitav osaühing Pesuekspert on aastaid puhastusteenuseid pakkunud ettevõte, kes on pälvinud mittetulundusühingult Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit aunimetuse «Aasta korrashoidja 2016».)