Kuidas tõlgendada fakte läbi opositsiooni prisma (1)

, Viljandi linnapea
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madis Timpson
Madis Timpson Foto: Elmo Riig

TAVALISELT LOEN ma artikleid, mis lehes ilmuvad, ühe korra. Aga eks kunagi tule ikka aeg, mil sa saad aru, et Winston Churchillil oli õigus, kui ta ütles: vale on juba poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab. Omalt poolt lisaksin, et sama kehtib pooltõdede kohta.

Eelmise neljapäeva Sakalas ilmunud Juhan-Mart Salumäe arvamuslugu (vaata 29. märtsi Sakalast «Liikudes kümnenda lõike suunas» – toimetus) lugesin tõesti mitu korda. Alguses ei uskunud ma oma silmi. Seejärel ei teadnud, kas nutta või naerda, ja peast käis läbi ka küsimus, kas see on riigikogu valimiste avalöök. Sedamoodi paistab asi välja küll.

Parafraseerin siinkohal ühte teist tuntud sotsi (oma artiklis järgib Salumäe ilmselt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldist suunist): «Valeta valitsuse peale, niipalju kui jaksad – ehk mõni loll hakkabki midagi uskuma.»

Seepärast tuleb vastata ka mõnele valele. Pean küll tunnistama, et faktid on Juhan-Mart Salumäe artiklis enamjaolt õiged, ent järeldused on eranditult kõik valed. Aga kõigest järgemööda.

ESIMENE SÜÜDISTUS linnavalitsuse suunal seisneb selles, et me ei planeerivat piisavalt kaua aega. Selle ilmestamiseks on toodud näide, kuidas selle aasta eelarve esimesel lugemisel oli sees Mängupesa lasteaia renoveerimine, aga siis järsku paha linnavalitsus muutis oma plaani ning tegi ettepaneku soojustada Männimäe lasteaed ja teha seal muid vajalikke töid. Enamgi veel: linnavalitsus on nõus eraldama lausa 200 000 eurot rohkem sellele remondile ehk kokku veidi üle ühe miljoni euro.

Kordan siinkohal sõnu, mille ma volikogus ütlesin. Eksperdid arvavad, et pikema projekteerimisprotsessi käigus saame Mängupesa lasteaiale parema tulemuse. Lisaks saame Männimäe lasteaeda investeerida juba sel aastal.

Loomulikult on mul kahju, et Männimäe lasteaed ei saa täielikult renoveeritud, aga miljoni euroga peaks siiski päris palju tehtud saama. Miljoni euroga oleks võimalik korda teha kõikide koolide staadionid, osta nelja aasta toiduainete varu lasteaedadesse ...

Või oleks sotside ettepanek see remont ära jätta ja lubada lasteaiaperele edasi, et kohe-kohe saab lasteaed täisremondi? Selline lubadus ei maksa muidugi midagi, aga on minu arvates lihtsalt võltslootuse andmine.

Eelarvest ja planeerimisest veel. Kui tehakse etteheide, et eelarve muutub kahe lugemise vahel, siis pean kahjuks tõdema, et mina ei mäleta mitte ühtegi eelarvet, mis oleks novembris esitatud ja samasugusel kujul ka vastu võetud. Ei olnud see nii isegi nendel aastatel, kui sotsid võimul olid. See on fakt.

Kahjuks kipub olema sedasi, et seisukoht sõltub istekohast. Ja sellest on muidugi kahju. Ma võin kinnitada – ja kui te mind ei usu, siis palgake ekspert, kes ütleb kümne sekundi jooksul sama –, et eelarvestamise põhimõte ongi selline, et kirja saab käesoleva hetke parim teadmine.

Pean siinkohal linnavalitsusele ka tuhka pähe raputama: kõik eelarve kulud polegi läbi löödud! Ja isegi tulusid on rohkem, kui planeerisime. Proovime käituda mõistusepäraselt ja konstruktiivselt.

Järgmisena heidetakse linnavalitsusele ette, et me käskisime allasutustel majanduskulusid 2,5 protsendi ulatuses kokku tõmmata. Kõik see kokku tähendab Juhan-Mart Salumäe arvates, et koolid ei saa õpikuid ja muid niisuguseid asju osta. Selle väite juures vastab tõele, et linnapea palus majanduskulusid 2,5 protsenti kokku hoida, et eelarve positsiooni parandada. See kärbe hõlmas ka linnavalitsuse enda kulusid ja linnapea käsutatavaid ridasid.

Kui sotsid väidavad, et selle kärpe tõttu jäid õpikud ostmata, siis palun viidata konkreetselt, kellel ja kui palju. Vastasel juhul on see vale ja inimestele puru silma ajamine. Ma olen nõus kergemat sorti mürki võtma, kui see õpikute mitteostmise väide paika peab.

EDASI TULEB loomulikult veekeskusekriitika. Tundub – ja tihti ka õigustatult –, et kogu see veekeskusesaaga sobiks peaaegu iga artikli sisse, olenemata teemast. Nii juhtus ka seekord, kui kalambuuritsedes jõuti arusaamale, et peaminister udutab ja mitte keegi ei saa aru, mis toimub. Ei hakka mina siin peaministrit kaitsma, sest iga lugeda oskav inimene saab aru, et riigieelarve on miinuses. Sellele, kuidas sai niimoodi juhtuda suure majanduskasvu ajal, ongi keeruline vastata. Ma võin aga kinnitada, et veekeskuse nõukogu pole kunagi varjanud asjade hetkeseisu, ja alati pole seal kõik hästi olnud.

Veekeskuse nõukogu esimees on oma sõnul ise käinud pakkumas sotsidele ja nimeliselt just saadikurühma esimehele, et ta tuleb ja räägib, mis toimub. Huvi on olnud paraku leige, kui pehmelt väljenduda. Ega vägisi armsaks saa ja kui sind ei oodata, siis polegi midagi teha. Veekeskuse nõukogu esimees ei saa tungida koosolekutele, kus teda ei oodata. See poleks isegi viisakas.

Mul on hea meel, et sotside saadikurühma esimees tunnistab vähemalt, et midagi linnas siiski toimub, ja julgustab isegi rohkem ette võtma. Riigi tasandil on ju Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees avalikult deklareerinud, et riigivalitsemine on pausil ja midagi hakkab juhtuma alles aasta pärast, kui riigikogu valimised on seljataga. Mina ei saa küll aru, mis huvi on istuda veel terve aasta valitsuses, kus midagi ei tehta, aga ju see on minu isiklik kiiks. Äkki planeeritakse midagi nii pikalt?

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles