Juhtkiri. Ikkagi püha (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sakala logo
Sakala logo Foto: «Sakala»

Eelmise aasta augustis lammutati Viljandi kooperatiivi hoovis vana maakivihoone, ehkki paljud vaatasid seda verd tilkuva südamega. Omanik Viljandi Tarbijate Ühistu rõhus faktile, et tal on selleks kõik load küsitud ja saadud. Linnavalitsus avaldas kahetsust, ent nentis käsi laiutades, et 2001. aastal kinnitatud detailplaneering lubab lammutustöid teha. Tänapäeval ei tuleks enam kui sajandi vanuse maja mahavõtmiseks kooskõlastuse andmine kõne allagi, kinnitasid ametnikud.

Toona jäi kõlama moraal, et kunagi ammu kehtestatud detailplaneering ei peaks olema nõnda püha lehm, et seda ühelgi juhul puutuda ei tohi. Muide, seadused polegi nii kategoorilised. Planeerimisseaduse paragrahv 140 sedastab, et detailplaneeringu või selle osa võib kehtetuks tunnistada, kui selle kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja planeeringut ei ole asutud ellu viima. Kergel käel ei maksa aga omavalitsusel seda teha, sest see võib talle hüvitiste maksmise näol sõna otseses mõttes kalliks minna, rääkimata sellest, et pretensioonikat sammu tuleb veenvalt põhjendada.

Tagasi üles