Regulaarne liikumine parandab nii südame tervist kui seksuaalelu

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

SELLE AASTA aprillikuu on südamekuu. Traditsiooniliselt aprillis toimuvast «Südamenädala» projektist välja kasvanud ettevõtmise eesmärk on juba 25 aastat tutvustada Eesti inimestele südamehaiguste riskitegureid, nende vältimist ja nendega toimetuleku võimalusi, samuti mõjutada inimeste suhtumist oma südame tervisesse

JÄRJEPIDEV kehaline aktiivsus on üks paremaid viise südamehaigustesse haigestumist ennetada. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab «halva» ja suurendab «hea» kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, aitab kehakaalu kontrolli all hoida ning parandab meeleolu. Füüsilise koormusega harjunud inimestel on parem ainevahetus, mis vähendab ka suhkruhaigusesse ehk diabeeti haigestumise tõenäosust.

Südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus. Südant aitab tervena hoida nii madala kui mõõduka intensiivsusega regulaarne liikumine. Üks kord nädalas tehtava treeningu tervist kaitsev mõju on väike, regulaarne koormus tähendab füüsilist tegevust vähemalt kaks, eelistatult kolm kuni viis korda nädalas.

Tuleb siiski rõhutada, et paljudel inimestel on oht treeninguga üle pingutada ning organismi antavaid hoiatusmärke ei ole mõistlik tähelepanuta jätta. Inimestel, kes alustavad tervisepordiga 40–50-ndates eluaastates, on soovitatav läbida spordimeditsiiniline enesekontrollitest või kahtluse korral pöörduda arsti vastuvõtule, et enne treeningute alustamist füüsilise koormuse ohutus välja selgitada.

MEESTE PUHUL on raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega üks potentsiaalne ohumärk, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras. Südamehaiguste ja erektsioonihäire omavaheline seos tähendab omakorda seda, et seksuaalse funktsiooni häireid märgates peaksid mehed mõtlema ka oma südame tervise peale. Eriti kehtib see nooremate, 30.–40. eluaastates meeste puhul. Positiivse asjaoluna saab välja tuua, et regulaarsel liikumisel ja füüsilisel treeningul on lisaks südame-veresoonkonna haigestumist ennetavale toimele ka võime osaliselt taastada veresoonte funktsiooni ning sealhulgas leevendada erektsioonihäire raskusastet.

Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks ja tervisele soodsa mõju avaldamiseks on soovitatav vähemalt 2,5–5 tundi mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust nädalas, jagatuna nelja või viie korra peale. Seega on piisav liikuda viiel päeval nädalas 30 minutit, et anda panus oma keha südame ja veresoonte tervise parandamiseks. 

Sealjuures ei tähenda füüsiline aktiivsus vaid sporditreeningute tegemist, sinna alla käivad ka näiteks treppidest käimine, keskmisest kiirema tempoga kõndimine või aiatööde tegemine. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad näiteks kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.

SÜDAMEARSTIDENA soovime kõigile mõnusalt veedetud aega tervisespordiga tegelemisel. Ilus kevad on hea aeg alustamiseks. Mõnus treening ja rahulolu liikumisest hoiavad südame tervena ja lisavad elurõõmu.

Tagasi üles