Uuendati enamik elektrooniliselt kasutatud ID-kaartidest

ID-kaart Foto: Elmo Riig

Turvariskiga ID-kaartidest uuendasid kasutajad märtsi lõpuks 494 000 kaarti, mis on 95 protsenti elektrooniliselt kasutatud kaartidest. 1. aprillil tunnistati ligi 300 000 kaardi sertifikaadid kehtetuks. Isikut tõendava ja reisidokumendina kehtivad kaardid edasi kuni kaardile märgitud kuupäevani.

«Riik tunnistas turvariskiga kaartide sertifikaadid kehtetuks, et vältida kiibis peitunud nõrkuse ärakasutamist. Meile teada olevalt ei ole kirjeldatud turvarisk realiseerunud ning mitte kellegi digitaalset identiteeti ei ole selle abil kuritarvitatud,» kõneles riigi infosüsteemi ameti eID osakonna juht Margus Arm.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor peatas ligamale 760 000 turvariskiga ID-kaardi sertifikaadid mullu 3. novembril pärast seda, kui tšehhi teadlased olid avalikustanud teadustöö, milles kirjeldati Infineoni toodetud kiibis peituvat turvaviga. Sama kiipi kasutab ka Eesti ID-kaart. Turvarisk mõjutas 2014. aasta oktoobrist kuni 25. oktoobrini 2017 välja antud ID-kaarte, sealhulgas elamisloa- ja e-residendi kaarte ning digi-ID-d. Varem väljastatud dokumente ning mobiil-ID-d nimetatud turvarisk ei mõjutanud.

PPA identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik avaldas heameelt, et enamik ID-kaardi elektroonilistest kasutajatest uuendas oma kaardi sertifikaadid ning turvarisk Eesti e-teenuste kasutamisele mõju ei avaldanud. «Eesti inimesed on e-teenustega harjunud nagu ka tarkvarauuendustega ning just see aitas Eesti ID-kaarti tabanud ohtu kiiresti maandada. Peame aga arvestama, et digitaalne identiteet võib turvakaalutlustel ka edaspidi tarkvarauuendust vajada,» ütles Ratnik.

Valdav osa uuendamata jäänud ID-kaartidest ei ole aasta jooksul elektroonilises kasutuses olnud, mis tähendab, et nende kaartidega ei ole antud digiallkirja ega sisenetud e-teenustesse. Umbes 30 000 uuendamata jäänud kaartidest on olnud vähemalt korra elektroonilises kasutuses.