/nginx/o/2018/03/20/7704399t1h51fd.jpg)
Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo nõunik Riivo Mölter rõhutab, et kevadilmadega on juhtunud, et hommikul piisavalt tugevaks hinnatud jääst vajub päeval kalamees läbi – jääolud võivad muutuda tundidega. Kuigi jalgsi liikumiseks peetakse turvaliseks 10 sentimeetri paksust jääkatet, ei pruugi see reegel kevadel enam kehtida. Jääle koguneb sulavesi, mis lisab koormust, ning soojenev vesi sulatab jääd altpoolt.
Kevadise hapra jääga on alati seotud riskid. Kui jääle mineku vajadus on tõesti suur, peab enne kaela riputama jäänaasklid ja vile ning veekindlasse kotti pakitud telefoni.
Väga oluline on hoida silm peal lastel, kes võivad uudishimust jää peale mängima minna. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabinumbril 112.
«Kui jää hakkab pragisema või vajuma, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning jäält lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi,» lausus Riivo Mölter ameti pressiteenistuse vahendusel.
Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine.
• Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii ei vaju sa üleni vee alla.
• Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinnapoole, kust tulid.
• Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.
/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)