/nginx/o/2016/12/28/6210913t1hab55.jpg)
«ÜKS KORD MÕÕDA, üheksa korda lõika!» Ilmselt mõistab lugeja isegi, et see on tuntud ütluse väärsõnastus, millel on originaaliga võrreldes kardinaalselt erinev tähendus. Kasutades ütlust õigel kujul, seame esikohale täpsuse ja hoolikuse, tänu millele hoidume mõttetust lisatööst. Väärsõnastus viitab aga tõsiasjale, et liigne mugavus oma kohustustes teeb meile endale karuteene.
Küllap nõustub praegune Viljandi linnavalitsus, et oma töö korraldamisel peaks kõik inimesed lähtuma ütluse originaalkujust. Iseasi, kas praktikas asjad nii ka välja kukuvad. Kahjuks jääb mulje, et nüüdne linnavalitsus pole võtnud endale aega mõõdistustööga rohkem vaeva näha. Ka mitte olukorras, kus ametisse on astunud «uus» linnavalitsus.
Praegu ametis olev võimuliit pole koosseisuliselt suurt muutunud. Abilinnapead ja mitu linnavalitsuse liiget on samad ning linnapea inimene, kes pidas eelmises koalitsioonis saadikurühma esimehe ametit. Ainus uus osaline on Keskerakond, kellele kuulub üks linnavalitsuse liikme koht.
Nii võiks eeldada, et peaaegu kolm aastat kestnud võimuliit tunneb oma tööd ja suudab sellevõrra paremini võimalikke takistustega arvestada. Paraku ei kipu viimase nelja kuu näited seda ootust kinnitama.
KUI LINNAVALITSUS tänavuse eelarve esimese variandi volikogu ette tõi, võisin ma tunda heameelt, et Krõllipesa lasteaia Mängupesa hoone renoveerimine oli selles sees, nagu ka Paalalinna koolimaja. Juba niinimetatud vana linnavalitsus oli seda ette valmistanud ning tundus, et lõpuks ometi saab Viljandi kauaoodatud töödega alustada. Kui midagi sellist juba eelarves on, siis järelikult seisab selle taga ju selge plaan, eks?
Vist siiski mitte. Juba vähem kui kuu aega pärast eelarve esimest lugemist teatati, et selline investeering ei ole tehtav. Vähemalt mitte 2018. aastal, sest planeerimistegevus venib oodatust pikemaks.
Kõigil juhtub ning liigoptimismi võib andeks anda, kui sellest õpitakse. Renoveerimise edasilükkumisega aitab leppida ka asjaolu, et see investeering plaanitakse ellu viia 2019. aastal ning tänavu võetakse ette Männimäe lasteaia soojustamine. On ju seegi hoone pikalt remonti oodanud.
Nii saigi teisel lugemisel eelarvesse kirjutatud selleks tegevuseks 800 000 eurot. Investeeringut toetasid kõik volinikud. Aga paari kuu möödudes sai ilmsiks asjaolu, et alguses planeeritud 800 000 asemel on selle hinnaks üle miljoni euro. Sellise eelarvemahu juures on see suur muutus.
Seega, 200 000 eurot tuleb leida millegi muu arvelt. Aga mille? Investeeringute reserv on 214 000 eurot ning sedagi kõigi investeerimistegevuste peale kokku.
TÄNAVUSE EELARVE teise lugemise eel andis linnavalitsus oma allasutustele korralduse vähendada nende majanduskulusid 2,5 protsendi ulatuses, mis aitas linnal säästa ligikaudu 180 000 eurot. Toogem välja, et see 2,5 protsenti ei tule mitte kõnniteede soolatamise või küttekulude arvelt, sest kinnisvara haldusamet on need ülesanded juba üle võtnud. See kokkuhoid tuleb muusikakooli pillide, põhikoolide õpikute ja muu arengutegevuse arvelt. Seega: mida me veel kärpima peame?
Eelarve teise lugemise eel sai opositsioon selge sõnumi, mida kindlasti ei kärbita: veekeskuse aktsiaseltsi tegevust. Viljandi linn maksab sellesse juriidilisse kehasse tänavu 175 000 eurot.
See käik polekski küsitav, kui selle taga oleks selge tegevusplaan. Aga kas keegi peale veekeskuse nõukogu teab sellest midagi? Praeguse seisuga tundub, et maksumaksja raha läheb aktsiaseltsi, mille tegevuseesmärk on sama konkreetne kui Jüri Ratase vastus küsimusele, kas tänavune riigieelarve läheb defitsiiti.
RAPSIMIST VÕIB kohata ka tänaõhtuse volikogu istungi eelnõude puhul. Neist ühe eellugu ulatub jaanuarikuusse, kui linnavalitsus presenteeris volikogule ettepanekut võõrandada linnale kuuluv kinnistuosa Ranna puiestee 20 omanikule 7600 euroga. Juba tol hetkel tekitas ettepanek mitme voliniku vahel erimeelsusi, sest selle eelnõu lähtedokumentide juriidiline korrektsus oli küsitav. Näiteks arutati selle üle, millisel kaalutlusel määrati kinnistuosale just selline hind ning miks ei kasutatud hinna kujundamisel välist hindajat.
Selle asemel, et enne eelnõu otsuse vastuvõtmist küsitavustes selgusele jõuda, hääletasid koalitsioonisaadikud ikkagi eelnõu poolt. Kui volikogu otsuse kinnitas, kajastas võimalikke vastuolusid ka ajaleht Sakala. Kuid juba veebruarikuus otsustas Ranna puiestee 20 omanik volikogu otsuse vaidlustada, viidates just kinnistuosa hindamisakti mittesobivusele.
Nii ongi tänasel istungil linnavolinike ees eelnõu, mille puhul palutakse otsustada, kas tühistada jaanuarikuu otsus või ikkagi jääda selle juurde ja vaide esitajaga mitte nõustuda. Eelnõu juhtivkomisjon on teinud sealjuures ettepaneku jaanuarikuu otsuse tühistamise kasuks. Seega hakkavad ka linnavalitsuse liikmete erakonnakaaslased esialgset möödalasku tunnistama.
SEE, ET TÖÖPROTSESSI käigus asjaolud muutuvad ja ootamatusi ette tuleb, on täiesti normaalne. Ilmselt annavadki linnavalitsuse liikmed endast parima, kuid linnavolinikuna teeb mind murelikuks asjaolu, et peaaegu iga paari kuu järel on meil vaja linnavalitsuse pakutud lahendusi parandada või lausa otsuseid tühistada. Praegune kiirustatud otsuste tegemine võib panna linna järgmisteks aastateks rumalasse olukorda, kus kehva eeltöö tulemusena pärsime tulevasi investeeringuid.
Jaanuaris kinnitas linnavolikogu revisjonikomisjoni tööplaani, kus seisab, et aprillis tutvustab linnavalitsus samale komisjonile valitsusliidu koostöölepingu tegevuskava, lühemalt seletatuna koalitsioonilepingu tööplaani järgmiseks peaaegu kolmeks aastaks. Selle dokumendi mõte ongi välja selgitada ja paika panna tarvilikud tegevused, mis aitavad linnal pikas plaanis arendada.
Kas koalitsioonil on see plaan valmimas või mitte, teavad kõige paremini linnavalitsuse esindajad ise. Volikogu liikmena loodan sealt näha läbimõeldud plaane, mis aitaksid vähendada olukordi, kus juba vastu võetud otsuseid peab valearvestuste tõttu pidevalt korrigeerima. Kui neid plaane pole, võib piltlikult kirjeldades juhtuda, et olukorra päästmine eeldab kümnendat lõiget, milleks aga materjali enam ei jagu.