Repliik. Vahest sekkun ise?

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Politsei manitseb suhteliselt sageli, et kui inimene satub ohtlikku või seadusevastast tegu pealt nägema, ei maksa sekkuda, ilma et ta mõtleks enne läbi, ega ta ise ohtu satu. Näiteks agressiivset kampa ei maksa üksi noomima minna.

Pimedal maanteel vänderdava purjus jalgratturi teelt kõrvaldamine kätkeb samuti ohte. See, kuidas ebakindel väntaja keelamisele reageerib, on üks asi, teine aga see, et temaga taieldes võib ise mõne läheneva auto trajektoorile sattuda. Samas võib julge pealesattuja otsustav tegutsemine niisugustel puhkudel hullema ära hoida, sest iga hetk on arvel.

Tänasest lehest võib lugeda, kuidas politseinikel õnnestus laupäeva õhtul tänu helistajale üks purjus rattur Raassilla külas kätte saada. See, et möödajuhtuja toimuvast teada andis, on kahtlemata kiiduväärt. Võib-olla oligi see parim võimalik reageering. Mina olen aga purupurjus jalakäija samalaadses olukorras ise kinni pidanud, et ta end mõne veoauto kõhu alla ei heidaks, ning julgustan ka teisi sellistel puhkudel kaaluma ka võimalust ise kohapeal sekkuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles