Päikesetõusul kõlas Kirsimäe otsalt laule tuulele, päikesele ja algavale päevale.
Naised käisid maarjapäeva hommikul lauluga päikest tervitamas
25. märts 2018, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naised valisid lossimägedes välja oma puu ja sidusid selle tüve ümber soovilõnga. Tihedad pilved ei näidanud tõusva päikese kiiri, ent linnud andsid selgelt märku, kui see aeg käes oli.
Et lõõtsuvas tuules kehale sooja anda, tantsiti ka üks tants ning termostest pakuti üksteisele kodust kaasa võetud erinevaid teesegusid ja kakukesi, mis peitsid eneses punamarju.
Eesti rahvakalendris peetakse maarjapäeva üheks olulisemaks kevadiseks pühaks. Seda on nimetatud ka punamaarja pühadeks ja seetõttu on täna väga sobiv juua punaseid jooke.
Maarjapäeval on paslik toimetada ka kultuslikke toiminguid. Vanasti oli sel päeval õlgedest tehtud nuku ehk metsiku metsaviimine. Ühel aastal rõivastati nukk meheks, teisel aastal naiseks.
Lossimägedes täna metsiku metsa viimist ei näinud, selle asemel ajas Kairi Leivo naiste kehadest mustust välja salveiviirukiga.
Puhtad naised astusid regilaule lauldes allikale, pesid allikaveega silmi, rüüpasid sõõmu selle vett ja jätsid lähedal asuva puujure alla allikale andami.
Arvatakse, et maarjapäeval tuleb vara, enne päikest tõusta. Hiline tõusja pidi olema kogu suve unine ja laisk.
Maarjapäeval Viljandi lossimägedes päikesele laulmine on pea paarikümne aasta pikkune tava, millele eestvedaja oli esmakordselt kultuurikolledži õppejõud Ene Lukka.