/nginx/o/2008/10/29/87567t1h4a98.jpg)
Kevadise prügikoristuskampaania «Teeme ära!» käigus kaardilt kadunud prügilad hakkavad tasapisi uuesti tekkima, sest osa inimesi peab endiselt lihtsamaks ja odavamaks võimaluseks jäätmed vargsi kraavi või metsa sokutada.
Lagastajad külvavad prügi endist viisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni töötajatel on tulnud tihti kontrollida loodusesse sokutatud prügihunnikuid, et leida seaduserikkujatele osutavaid viiteid.
Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Viljandi büroo juhataja kohusetäitja Naima Täär ütles, et aasta algusest on inspektorid tuvastanud 26 jäätmeseaduse rikkumist. Trahvide suurus on olnud 600—6000 krooni ning lagastajad on pidanud prahi oma kuludega minema viima.
«Odavam tuleks sõlmida prügiveo leping ja kodune prügi vedajaile anda,» arvas Täär.
Tema sõnul visatakse kõrvalistesse kohtadesse prügi sama agarasti kui varemgi. Taas on prahti Paalalinna garaažide taga ning ka Orika silla juures on raagunud mets paljastanud ühe prügikoha. Enamasti viiakse metsa ehitusprahti ja olmeprügi.
Kui inspektorid leiavad valesse kohta visatud prahi seast dokumente, mis viitavad selle omanikule, kutsutakse patustanu vestlusele.
«See on lausa üllatav, kui palju jäetakse prügi hulka isikuandmetega pabereid,» rääkis Täär. «Mõni ütleb meie töötajatele, et ei tea, kuidas need sinna sattusid, aga on ka ausaid, kes teo üles tunnistavad ja on karistamisega päri.»
Osaühingu Sakala Teed juhataja Toomas Leppik arvas, et suuraktsioon pole inimeste mõttemaailma muutnud.
«Prügi on tõesti seinast seina, alates lihtsast suitsupakist kõikvõimaliku taara ja suurte prügikottideni,» kirjeldas Leppik seda, mida tema ettevõtte töölised on maanteede äärest leidnud.