Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/23/7716315t1h45e5.jpg)
Vene ilmaportaal pakub kolme nädala pärast Eestisse suvesooja, kuid Eesti ilmateenistus niisugust lubadust välja ei käi, pealegi on aprill väga heitliku loomuga kuu.
Paar viimast päeva on Vene ilmaportaal Gismeteo ennustanud Viljandi kohta, et aprilli keskel tõuseb õhutemperatuur 20 kraadini või isegi üle selle ning vähemalt 16 kraadi väärt sooja on päeviti loota enam kui nädala.
Sakala küsis eile, mida arvab niisugusest prognoosist keskkonnaagentuuri ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna juhtivsünoptik Taimi Paljak. Ta vastas, et soojalaine on võimalik.
«Tõenäoliselt aprilli teine pool soojalaineid toob, aga see, et ilm siis meie laiuskraadil ka püsivalt soojaks jääb, oleks harukordne,» lausus Paljak. «Tavaliselt jõuab aprilli lõpus soe pärale eelkõige Kagu- ja Ida-Eestisse ning õhutemperatuur võib järsult tõusta üle 15 kraadi.»
Juhtivsünoptiku sõnul on aprilli soojalaine – hõlmaku see kas või kogu Eesti – enamasti lühiajaline, kestes mõne päeva või isegi vaid ühe päeva. Seejärel kipub jälle jahenema.
«Prognoos enam kui kaheks nädalaks Eesti oludes on selline, et pime kana leiab ka vahel tera,» lausus Paljak ja tõdes, et pealegi on kevad heitliku loomuga. «Ega asjata öelda, et muutlik nagu aprillikuu ilm.»
Nagu ta selgitas, püüab talvele omane arktiline ilm veel oma rolli edasi mängida, aga samal ajal on lõunas õhumassid nii palju soojenenud, et tungivad üha jõulisemalt põhja poole.
«Nii vaheldubki põhjapoolne külm õhumass soojemaga,» nentis Paljak. «Praeguse pildi järgi tundub, et vähemalt aprilli esimese nädalani on ülekaalus pigem jahe ilm. Seejärel tõenäoliselt soojalained siia jõuavad, aga kuidas see täpselt kujuneb, on vara öelda.»
Paljak lisas, et ta isiklikult ei ole Vene portaali Gismeteo prognoose nii palju jälginud, et võiks hinnata, kui täpne või ebatäpne see tavaliselt on.