/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2018/03/23/7715673t1h954e.jpg)
Keskkonnaameti metsaosakonna eelmisel aastal tehtud välitöödest selgus, et suuremal osal metsauuendust vajavatest aladest on uus põlvkond kasvamas.
Enamik omanikest on tublid metsauuendajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu tegid metsaspetsialistid 3450 metsauuenduse ekspertiisi 4777 hektaril. Ekspertiise tehti juhusliku valiku põhimõttel metsateatiste põhjal lageraielankide piirnemise kontrollimise käigus. Ekspertiisidega tuvastati, et üle viie aasta vanuseid lageraielanke, millel ei kasva nõuetekohaselt uut metsapõlve, oli 262 kogupindalaga 367 hektarit ning need moodustasid kaheksa protsenti kõigi kontrollitud raiealade pindalast. Metsa uuendamise tähtaja pikendamise taotlusi esitati 179 eralduse kohta kogupindalaga 229 hektarit. Üheksal eraldusel kogupindalaga 43 hektarit oli perspektiivne metsauuendus olemas.
Amet saatis uuendamata metsa omanikele 37 märgukirja, milles juhtis tähelepanu metsa uuendamise kohustuse täitmisele. «Tuletasime meelde, et metsaomanikud peavad rakendama metsa uuendamisvõtteid kahe aasta jooksul pärast lageraiet ja tagama viie aasta jooksul uue metsapõlve tekkimise. Kokku saatsime sellised märgukirjad 74 eralduse kohta, mis hõlmab kokku 95 hektarit,» lausus keskkonnaameti metsauuenduse ja metsakaitse peaspetsialist Rando Omler.
Läinud aastal kasutati tarnijate aruannete ja liikmesriikidest saabunud teatiste põhjal metsade uuendamiseks 31,3 miljonit taime. Populaarseim istutusartikkel oli endiselt kuusetaim – kokku istutati 16,8 miljonit taime.
Omakasvatatud taimi Eestis nappis ning seetõttu toodi naabritelt lisaks 4,1 miljonit taime. Eestisse toodud taimede seas olid ka meilt väljaviidud puuseemnetest teistes liikmesriikides kasvatatud taimed. Populaarseim sisseveoartikkel oli paljasjuurne kuusetaim, mis moodustas kõigist imporditud metsataimedest 66 protsenti.
Eestist viidi teistesse riikidesse 2,2 miljonit metsataime, populaarseimad olid hariliku kuuse potitaimed.
Sügisese metsaistutusmaterjali inventuuri kohaselt kasvab sel kevadel Eesti taimlates 27 miljonit istutuskõlbulikku taime.