Juhtkiri. Pilves kameeleonid

Foto: Sakala

Narkomaani stereotüüp on pahupidi silmade ja vahutavate suunurkadega kramplev tegelane, olgugi et sellisesse staadiumisse jõudnud sõltlasi kohtab harva. Ammugi ei anna sellised inimesed tänavapildis tooni. Millal te Viljandis viimati mõnda niisugust nägite?

See kõik ei tähenda aga, et narkomaaniat Viljandis poleks. Politsei pidas alles möödunud kuul kinni jõugu, kelle valdusest leiti ligi pool kilo kokaiini – kanepist ja amfetamiinist mitu korda kallimat mõnuainet, mille järele on, nagu selgub, hinnast hoolimata märkimisväärne nõudlus. Tänases lehes ütleb Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kristjan Tommingas, et üldine suundumus ongi sinnapoole, et kunagine niinimetatud eliidi aine levib üha laiemalt.

Olgu siinkohal sõnaselgelt öeldud, et narkojoobega oma murede unustamise lõpp-peatus on üks. Ilma suunda muutmata jõuab inimene varem või hiljem eespool kirjeldatud stereotüübi etendamiseni. Mugavast elust pole siis enam lõhnagi. Ent enne seda võib oma pahe varjamine pikka aega edukalt õnnestuda.