Tihumeetrist puidust vähemalt 70 eurot maksutulu

METSA- JA PUIDUTÖÖSTUS on üks Eesti majanduse tugitalasid. Teisiti pole võimalik nimetada valdkonda, mille mõjul saame kümnendiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning mis annab otseselt või kaudselt kümnendiku Eesti tööhõivest ja üheksa protsenti riigi maksulaekumistest.

Metsa ehk Eesti olulisima taastuva loodusressursi majandamise ümber käivad arutelud on elavdanud ka inimeste huvi ja väljaütlemisi metsamajanduse mõjust meie majandusele. Seejuures olen mitmel juhul märganud, et arvajad ei hooma metsa- ja puidusektorist meie kõigini jõudvate tulude kujunemist kogu väärtusahelas.

Puiduga seotud tegevusalad on tänu kohalikule ressursile Eesti jaoks väga olulised. Seda eriti töökohtade, maksutulu ja väliskaubanduse seisukohalt. Metsast ja puidust saadud kasu kogu ühiskonnale ei tohiks marginaliseerida, rääkides vaid väikestest kildudest nõndanimetatud suurest pildist.

Nii on metsaomanikule raiutud puidu eest makstav tasu alles esimene etapp metsa- ja puidutööstuse pikkadest toote- ja teenuseahelatest. Selle puidu töötlemise tulemusi hindame kõrgelt puitmajades, -mööblis ja -aksessuaarides, rõiva- ja kosmeetikatoodetes ning muudes puidust tehtud igapäevatoodetes ja -teenustes.

TUNAMULLU, 2016. aastal, uurisime erametsakeskuse tellimusel puidukasutuse mõju Eesti majandusele. Oma analüüsis vaatlesime Eesti metsaraie ja puidukasutuse seoseid tähtsamate makromajanduse näitajatega. Hindasime puidu kasutamisest tekkivat lisandväärtust ning mõju riigi maksutuludele, tööhõivele ja sisemajanduse kogutoodangule. Toona 2014. aasta andmeid analüüsides selgusid järgmised asjaolud.

Esiteks: metsandus (metsamajandus, puidutööstus ja paberitööstus) aitab otsese, kaudse ja tuletatud mõju kaudu kaasa 10 protsendi Eesti SKT ja lisandväärtuse tekkele. Aastal 2014 oli sektori kogumõju majandusele umbes kaks miljardit eurot.

Teiseks: puidutoodete eksport moodustas ligi 1,3 miljardi euroga 10,4 protsenti Eesti kaupade koguekspordist.

Kolmandaks: kogu Eesti tööhõivest (625 000 inimest aastal 2014) moodustasid metsanduse tegevusalad otse ligikaudu neli protsenti. Koos kaudsete mõjudega oli sektoriga seotud ligi 67 000 töökohta ehk üle 10 protsendi Eesti hõivatute arvust.

Neljandaks: 2014. aastal olid metsanduse otsesed, kaudsed ja tuletatud mõjude maksulaekumised ligikaudu 600 miljonit eurot. See moodustas 8,6 protsenti maksulaekumistest.

Viiendaks: hinnanguline riigile laekuv maksutulu oli 73 eurot raiutud tihumeetri kohta.

Toodud arvutused arvestavad lisaks metsandussektori otsestele mõjudele sellega, et sektor kasutab teiste tegevusalade kaupu ja teenuseid, aga ka töötajate sissetulekute mõjuga sisemaisele tarbimisele. Tulusid ei saa kõrvutada ainult raiematerjali müügitegevuse ja hindadega, sest metsamaterjali väärtusahel Eestis on sellest tunduvalt pikem.

Praeguseks teame, et võrreldes 2014. aastaga on kasvanud nii töötasud kui teenuste maksumused, puidutööstuse tootmismahud ja ekspordimahud. 2017. aastal ületas puidu ja puittoodete eksport esimest korda kahe miljardi euro piiri.

Puidutööstus panustab tugevalt regionaalarengusse, keskmisest kõrgemate palkadega pakutakse konkurentsivõimelisi töökohti ka maapiirkondades. Viimastel aastatel iseloomustab kogu metsa- ja puidusektorit tormiline areng: investeeritakse tootmisvõimsuse parandamisse ning luuakse innovaatilisi lahendusi metsade puiduressursi veel suuremaks väärindamiseks.

Majanduses ja ühiskonnas toimunud muutusi arvestades võime kindlalt öelda, et metsa- ja puidusektorist riigieelarvesse laekuvad tulud on 2014. aastaga võrreldes kasvanud. Kui soovime raiemahtusid ja puidutööstust koomale tõmmata, peame samal ajal tegema valikuid. Millest oleme praeguse elustandardi juures valmis loobuma või mille eest omast taskust juurde maksma?

Osaühingu Finantsmaailm sihtasutuse Erametsakeskus tellimusel tehtud uuringuga saab tutvuda erametsaportaalis.

Enne iseseisva finantskonsultandina tegutsema hakkamist töötas Olavi Grünvald 16 aastat aktsiaseltsis PricewaterhouseCoopers Advisors finantskonsultandina. Ta on olnud PwC Eesti kontori juhtiv makromajanduse ekspert. Lisaks oli ta aastatel 2014–2017 Eesti kohtuekspertiisi instituudi riiklikult tunnustatud finantsekspert.