Repliik. Vaht ja teod

​Mäletan, kuidas mul kihvatas, kui Viljandis vahetus 2015. aastal võim ja ametisse asus taas üksnes meestest koosnev linnavalitsus. Sellele eelnenud koosseisus oli olnud ka kaks naist. Kriitilised hääled küsisid toona loomulikult, kas uued võimuesindajad peavad üksnes mehi linnavalitsuse liikme koha vääriliseks. Vastused kõlasid stiilis: «Oh ei, seda nüüd küll öelda ei saa! Kahtlemata on meie ridades väga tublisid ja ...»

Tellijale

Arvasin toona ja arvan nüüd: see kõik on tühipaljas jutuvaht. Linnavalitsus moodustatakse inimestest, keda omakeskis hinnatakse kõige kõrgemalt, ning sel moel langetatavad otsused kõnelevad iseenda eest. Punkt.

Umbes samadel põhjustel meeldiks mulle juba puhtmärgiliselt, kui taevas alla ei sajaks ja Kaja Kallasest saakski Reformierakonna esimees. Siis oleks meil lõpuks ka nii-öelda põhierakondade esimeeste tasandil tegudega tõestatud, et naispoliitikutel ei ole klaaslage ees. Seni on saadud veeretada üksnes juttu, et «Oi ei, kindlasti ei ole. Kahtlemata ...»

Tagasi üles