/nginx/o/2011/05/20/591114t1h27ca.jpg)
Homme hommikul peetakse Viljandi pärimusmuusika aidas ja selle ümbruses teist korda eestimaise mahetoidu laata ning samal ajal arutletakse seminaril selle üle, mis osa on toidul inimese loovuses.
Mahetootjad toovad oma kauba laadale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme kella üheksast hommikul kuni varajase pärastlõunani saab Viljandi pärimusmuusika aida ees tutvuda kümmekonna Eesti mahetootja valmistatuga.
Ettevõtmist veavad Viljandi maanaiste ühendus ja Eesti biodünaamika ühingu kohalik seltsing. Viimati nimetatu juhatuse liikme Kadri Vollmanni sõnul pakutakse müügiks mitmesuguseid teraviljatooteid, kohaliku Pajumäe talu piimatoodangut, ökoloogiliselt kasvatatud juurvilju ja palju muud. Korraldajad tahtsid laadal näha ka maheliha, kuid selle tootjad pidasid reisi Viljandisse liiga pikaks.
«Ma loodan, et kanamunad tulevad ka. Lisaks saab proovida põldoapätsikesi, mida on lihtsam nimetada kotlettideks. See on selline asi, mida inimesed tavaliselt ei tee,» rääkis Vollmann. Ta lubas laadaplatsile kaasa võtta ka mahetoitude retseptid, nii et huvilised võivad nähtut ise kodus järele proovida.
Laadaga samal ajal peetakse pärimusmuusika aidas seminari «Toit kui osa inimese loovusest», mida veab Ökomutt Kaarina Naur.
Lisaks loodavad kohalikud mahetootjad ja -tarbijad homme aluse panna siinsele toiduvõrgustikule. Mahetootja Anu Johani kirjeldust mööda on võrgustiku või ka niinimetatud toiduringi mõte see, et inimesed tunneksid oma piirkonna tootjate kaupa ja oskaksid seda turult otsida.
«Selles võrgustikus on koos piirkonna tootjad, tarbijad ja vahendajad — näiteks restoranid või lasteaiad. 85 protsenti toodangust müüakse taluturul, mis peetakse kindlal ajal ja teatud kohas, et inimesed oskaksid sinna minna, ning 15 protsenti läheb otse restorani või lasteaeda,» selgitas Anu Johani.
Tema sõnul on toiduringi eesmärk jätta välja poed või suured jaeketid, kes võtavad vahendamistasu, ning müüa kohalikele inimestele head kohalikku toodangut.
«See ei pruugi olla ainult mahetoodang, peamine, et oleks kohalik. Lisaks on kaupmees aus selles osas, kuidas ta seda kaupa tootis, ja inimene saab ise valida, kas eelistab mahedat või mitte. Asi on üksteise usaldamises,» lausus Johani.
Toiduring aitab tema hinnangul väärtustada külaelu ja väiketootjaid, kes mõtlevad, miks toota, kui neil pole oma saadusi kuhugi panna. Samal ajal on linnas arvestatav hulk tarbijaid, kes otsivad just kohalike kaupa.
Laada ja seminari korraldaja Kadri Vollmanni lubadust mööda toimuvad üritused iga ilmaga. Ta kinnitas, et läbirääkimised ilmataadiga on peetud ja vihma sadada ei tohiks, kuid kui see peaks siiski juhtuma, on korraldajatel varuplaan.