Geeniproovi kogumine algab aprillis

Tartu ülikooli genoomikainstituudi direktori professor Andres Metspalu sõnul on geeniproovi andmine kiire, lihtne ja tasuta. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

20. märtsist saavad geenidoonoriteks soovijad veebilehel www.geenidoonor.ee täita ja allkirjastada digitaalse nõusolekuvormi. 2. aprillist saab geeniproovi anda suuremates haiglates ja Synlabi laborites üle Eesti. Proovide kogumine kestab aasta lõpuni või seni, kuni 100 000 uut geeniproovi on koos.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riigi toel algatatud geeniandmete kogumine oluline samm ennetava meditsiini poole, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus meie inimestele paremat ja õigeaegset ravi.

Tartu ülikooli genoomikainstituudi direktori professor Andres Metspalu sõnul on geeniproovi andmine kiire, lihtne ja tasuta. Tulemustest saab tulevikus kasu nii geenidoonor ise kui ka Eesti tervishoid tervikuna. «Oleme Geenivaramus juba alustanud varasematele geenidoonoritele nende personaalsete riskihinnangute vahendamist. See on hea näide teaduse ülekandest praktilisse meditsiini, Eesti on siin selgelt maailmas pioneer,» rõhutas Metspalu.

Tervise arengu instituudi (TAI) teadusdirektor Toomas Veidebaum lisas, et 100 000 geeniproovi kogumise projekt on ettevaatav ja praegu ei pruugita isegi osata ette näha kõiki võimalusi, mida see luua võib. «Küll aga on Eestil juba võimekus geeniproovid koguda, eraldada neist informatsioon ning arendada meie digitaalseid infosüsteeme nii, et seda infot oleks võimalik edaspidi kasutada innovaatilises isikupõhises ennetuses ja täpses ravis. Samuti võimaldab see Eesti teadlastel osaleda rahvusvahelises teadustöös,» kõneles Veidebaum pressiteenistuse vahendusel.

Geenidoonoriks võivad saada 18-aastased Eesti elanikud, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga ja kellel on Eesti isikukood. Oma nõusoleku projektis osalemiseks saab anda digiallkirjaga ID-kaardi või Mobiili-ID abil keskkonnas www.geenidoonor.ee 20. märtsist. Vereproovi saab loovutada suuremate haiglate ja Synlabi verevõtupunktides üle Eesti 2. aprillist.

Kõikide verevõtukohtade täpsed asukohad ja avatud olemise ajad leiab veebilehelt www.geenidoonor.ee, kus nimekiri pidevalt täieneb. Vereproove kogutakse Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tartu ülikooli kliinikumis, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas ja Synlabi verevõtupunktides üle Eesti. Suuremates haiglates on kõige lihtsam saada geenidoonoriks, loovutades ühe lisaproovi muude vereproovide andmise käigus. Varem ei ole vaja aega broneerida. Kogu protseduur võtab aega mõne minuti ja on geenidoonorile tasuta.

Vabariigi valitsus otsustas möödunud aasta lõpul anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis ning eraldas selleks aastaks 5 miljonit eurot Tartu ülikooli Eesti geenivaramu, Tervise arengu instituudi ja sotsiaalministeeriumi ühisele geeniprojektile.

Projektiga kogutakse kuni 100 000 inimese geeniproovid ja koostatakse nende põhjal individuaalsed geenikaardid geeniandmete edaspidiseks sidumiseks tervise infosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks inimese personaalset geeniinfot.

Geeniproovide kogumist, genotüpiseerimist ja esmast analüüsimist juhib Eesti Geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 52 000 Eesti inimese geeniproovi. Samuti panustab Tartu ülikool oma kogemusi ja kompetentsi geenidoonoritele tagasiside andmise süsteemi loomisse ja tervishoiutöötajate koolitamisse.

Projekt viiakse ellu inimgeeniuuringute seaduse alusel.