Muusikagurmaanist korraldajaonu

Legendaarse plaadikeerutaja eestveetavad viktoriinid on populaarsed ja oodatud. Foto: Erakogu

Tegusale viljandlasele Mart Saar pikemat tutvustamist ei vaja. Ameteid on sel kirju minevikuga mehel olnud mõistagi palju. Viimastel aastatel on ta rakkes olnud noorsootööga ja peab Lennukitehase juures projektijuhi ametit. Samal ajal tegeleb ta agaralt oma hobiga, milleks on diskoripuldis nuppude painamine. Et tema sessioonides oleks meelelahutuse kõrval ka hariv moment, on ta muusika sisse pikkinud mälumängu.

Noorest peast meeldis Mart Saarele aga hoopis hirmsasti sporti teha.

«Esimesed pallimängud ja jooksmised said tehtud Kõpus. Kui linna tulime, viis isa mu spordikooli ukse taha ja valis minu eest võrkpalli ära. Põhikooli lõpuni mängisingi võrku ja sport oli mu põhihobi,» meenutab ta. «Liitusin siiski juba liiga hilja ja gabariidid polnud mul samuti ideaalsed. Sain aru, et mingit koondisemeest minust ei tule. Trotsi pärast proovisin siis teisi alasid. Et sport oli aga ikkagi kokkuvõttes teema, tundus keskkooli lõpus loogilise jätkuna kehakultuur pedas. Et sinna üldse paberid sisse viia, pidi mingil spordialal vähemalt teine järk olema. Selle sain kätte, kuigi rohkem pingil istudes. Kui paberit oli vaja, tuli see tekitada – ega tänapäevalgi väga teisiti ole.»