Eesti pind, Läti maksud ehk Kuidas ma Viljandi külje all ebaseaduslikku õlut ja viina ostsin

Pärast esimest kontrollostu 7. märtsi lõuna ajal lahkus ajakirjanik Martti Reinet Uusna müügipunktist Lätist toodud Saaremaa Tuuliku õllekohvriga. Foto: Marko Saarm

Ebaseadusliku alkoholipoe pidaja kahtlused hajuvad kiiresti. «Kas Saaremaa kohver sobib?» küsib keskealine proua läbi akna. «10 euri. A on ka valge olemas.» Hetkest, mil ma tema aknale koputasin ja avaldasin soovi osta Lätist toodud õlut, on möödunud täpselt minut. Ma olen Viljandimaal Uusna külas ning Läti piirini on siit 60 kilomeetrit. 

Seda viilkatusega kahekorruselist halli krohviga hoonet tuntakse seal kandis juba vanast ajast kõrtsimajana. Üheksakümnendatel asus selle kõrval suure tünni sisse ehitatud kurikuulus Paku baar. Nii et side alkoholimüügiga on sellel kandil juba pikka aega, kuid ilmselt pole seal varem äritsetud Eesti vägijookidega, mis on toodud Lätist. Ikka selleks, et Eesti suurematest maksudest kõrvale hoida.

Lätist alkoholi toomine pole teatavasti mingi kuritegu. Seda võimalust kasutavad kümned tuhanded eestlased. Küll aga on toodavatele kogustele seatud piirang ning üks mis kindel: seda kraami ei tohi kellelegi edasi müüa.