Haigla meenutab vajadust vaktsineerida puukentsefaliidi vastu

Puuk kiirustab mööda kampsunikäist ohvri nahale. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) teatel on praegu viimane aeg vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu, sest järgmisel nädalal algab kevad ja puuke on Eestis palju. Terviseameti andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis 87 puukentsefaliidi haigusjuhtu, aasta varem oli neid 81. Puukborrelioosi diagnoositi mullu 1963 ja aasta varem 1420 korral. Kõige enam esines eelmisel aastal mõlemat haigust Saaremaal ja Hiiumaal.

Kui puukborrelioos ravitakse antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi viiruse vastast spetsiifilist ravi ei ole ja haigestumise vältimiseks saab ennast lasta vaktsineerida. «Vaktsiin on tõhus ja tagab täieliku kaitse puukentsefaliiti haigestumise eest,» ütles ITK infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm uudisteagentuurile BNS. «Puukentsefaliit võib kulgeda nii kerge kui ka raske haigusvormina, kahjustades kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad tekkida püsivad kahjustused.»

Puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine on tasuline ja koosneb kolmest doosist, mille järel tuleb vaktsineerida iga viie aasta järel ühe doosiga. Esmasel vaktsineerimisel tehakse kaks vaktsiinidoosi 1–3-kuulise vaheajaga ja kolmas doos 6–12 kuud hiljem.

Immuunvastuse teke antikehadena võtab aega: nädal pärast teise doosi manustamist on antikehade hulk piisav ja inimene ei haigestu. Selleks, et antikehade suur hulk püsiks, tuleb teha kolmas doos ja hiljem revaktsineerida ühe doosiga. Vaktsiin on püsivalt Eestis olemas ja vaktsineerida on võimalik igal ajal.

Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkuse kandjad levida paljudesse piirkondadesse.

Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust on leitud nakatunud puugi süljes ja eritistes.

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Haigestumist esineb aprillist novembrini, kuid soojadel talvedel on haigestumine võimalik ka näiteks detsembris. Puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevas keskmiselt sooja olema vähemalt 5–7 kraadi. Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast.