Amet kutsub aastapäeva künnisel jäädvustama rahvusparkide olu

Vees talveund magav Soomaa jalgratas tõi fotograafile suure tunnustuse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavu detsembri täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargi loomisest, mistõttu kutsub keskkonnaamet jäädvustama nende loodust ja inimest selle keskel.

Et tähistada kolme rahvuspargi 25. aastapäeva, kutsub keskkonnaamet pildistama läbi aasta parkide loodust ja kultuuripärandit. «Soovime juhtida tähelepanu rahvusparkide loodusmaastike ja kultuuripärandi erilisusele, sealhulgas inimese rollile rahvusparkide maastike kujundamises ning elava kultuuripärandi säilitamises. Seetõttu kutsumegi kõiki rahvusparkide külastajaid, loodushuvilisi ja kohalikke elanikke lastest eakateni tegema vahvaid pilte rahvusparkides toimuvast,» teatas Soomaal tegutsev keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Krista Kingumets.

Kui inimesed postitavad oma Facebooki või Instagrami kontole fotosid, palutakse neil lisada teemaviite # (hashtag) abil pildi juurde foto tegemise asukoht: #Karula, #Soomaa või #Vilsandi. Fotole on soovitatav lisada ka allkiri, mis iseloomustab pildil toimuvat või pildi tegemise asukohta. Kõik 16. märtsist 19. novembrini postitatud fotod osalevad meeneloosides, mis korraldatakse mai, augusti ja novembri lõpus.

Peaauhinnaks on matk keskkonnaameti retkejuhiga võitjale ja tema viiele kaaslasele neile huvipakkuvas rahvuspargis. Peaauhind loositakse välja kõigi pildistajate vahel, kes märgivad foto juurde lisaks rahvuspargi teemaviitele ka #Keskkonnaamet.

Eesti rahvusparkidest kõige väiksem ja künklikum rahvuspark on Karula, mille eesmärk on hoida Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke. Karulas võib hea õnne korral märgata must-toonekurge, kalakotkast, väike-konnakotkast ja mudakonna.

Rabade- ja jõgederohke Soomaa eripära on peaaegu igal aastal korduvad üleujutused, mil liigutakse haabjatega. Soomaal elavatest liikidest on tähelepanuväärsemad meie suurkiskjad hunt, pruunkaru ja ilves.

Vilsandi on aga meie kõige merelisem rahvuspark – tervelt kaks kolmandikku sellest on veeala! Rahvuspargi aladel talvitub kogu maailmas ohustatud linnuliik kirjuhahk ning seal asuvad Eesti suurimad hallhülge lesilad. Sealne piirkond on sobiv kasvukoht 32-le orhidee ehk käpalise liigile.

Rahvusparkide väärtusi ilmekalt edasi andvad fotod leiavad kajastust nende Facebooki lehtedel ning kaitsealade kodulehel www.kaitsealad.ee. Täpsem info üleskutse kohta on samuti kaitsealade kodulehel.