Viljandi aastakümnetetagused plaanid: laienemine Metsakalmistu taha ja Moskva metrooehitajad tunnelit rajama

Väikemõisa piirkonda uut linnaosa ei kerkinud. Praegu on sellel Viljandi valla territooriumile jääval alal eramuteks ehitatud endised suvilad ning uhke mõis, milles aastaid tegutses väikelastekodu. Foto: Marko Saarm

​13 aastat kulus aega, enne kui Viljandisse Järveotsa elamurajooni arendamine kolis paberilt õue ja üheksa hektari suurusel alal algas võsalõikus. 1990. aastate algul plaaniti aga Viljandis enam kui 200 majaga elurajooni Metsakalmistu ja Põltsamaa tee vahele.

Nõukogude aja lõpu kohta enneolematult uuenduslik idee nägi ette kruntide müüki, mitte järjekorra alusel laiali jagamist nagu toona kombeks oli. Ühe majakrundi eest oli kavas küsida 20 000 rubla. Toonase aja kiired ja järsud muutused lõpetasid aga mitu aastat kavandatud plaani üsna kiirelt ning järgmist uue elamurajooni rajamise algust tuli oodata ligi 30 aastat enne kui Männimäel hakati Järveotsa kvartalit arendama.

Väikemõisa elamupiirkonna arendamine polnud aga ainus suur ehitusidee, mis nõukogude ajal tegemata jäi. Kauaaegne maakonnaarhitekt Raivo Mändmaa meenutab, miks taheti Viljandisse tunnelit kaevama tuua tööta Moskva metrooehitajad ja kes soovis järve äärde mäe sisse hotelli rajada.