Juhtkiri. Laulurahva hümn

Foto: Sakala

Eestlased on ennast alati pidanud laulurahvaks. Seepärast pole ka midagi imestada, et viimastel päevadel on üheks enam tooni andvaks teemaks tõusnud EKRE algatatud seaduseelnõu, mis pidi sätestama hümni kasutamise tingimused. 

Muidugi ei läinud hümniseadus eilsel hääletusel riigikogus läbi. See sai selgeks juba nädala eest, kui valitsuskoalitsioon otsustas lisada hümni puudutava lause hoopis lipuseadusele. Iseküsimus on, mis sellest nüüd Eestis muutub. 

EKRE eelnõus polnud laias joones midagi halba. Tõepoolest, kui meil on seadusega sätestatud Eesti Vabariigi lipp ja vapp, miks siis mitte hümn? Mõni nüanss vajanuks eelnõus küll õgvendamist, näiteks oli küsitav kavatsus teha hümni teotamine karistatavaks, sest teotamise piiri oleks väga raske fikseerida ning see võiks hakata käima vastuoksa sõnavabadusele, kuid parandusi tehakse eelnõudesse enne vastuvõtmist peaaegu alati ning see oleks võimalik olnud ka sel korral.