Varakevadele iseloomulikud vahelduvad temperatuurid ja ilmastikuolud muudavad katustele kogunenud lume raskeks ja vesiseks ning see seab suurde ohtu katusekonstruktsioonid, majafassaadi ja siseviimistluse.
Kindlustaja: sulalumi seab ehitised ohtu
13. märts 2018, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seesami esindaja sõnul loodavad inimesed kevade lähenedes ilmataadi lahkusele ega pea lumekoristamist vajalikuks. Küll aga on just sulailm, vihm ja lörts need, mis lumekoormat võivad mitmekordistada ning suured kahjusummad tõestavad, et kevadine sula võib majadele õnnetult lõppeda.
Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul on sagedased juhtumid, mil lumesulamisvesi imbub läbi konstruktsioonide ja kahjustab sellega siseviimistlust. Hullemal juhul pääseb vesi aga konstruktsioonide vahele ja teeb korralikult kahju puitkonstruktsioonile. Seesami varasemate aastate kogemus näitab, et sulamisvee põhjustatud siseviimistluse kahju suurus on keskmiselt 3000 eurot. Suured konstruktsioonikahjud ulatuvad üle 20 000 euro.
Kindlustaja sõnul kujutab eramajadele, suvilatele ja väiksematele kõrvalhoonetele raskeks muutunud sulalumi nõnda suurt ohtu, et võib lõppeda katusekonstruktsiooni purunemisega. Levinud on ka olukorrad, kus talvise tuisuga on lumi pööningule pääsenud ning sulades põhjustanud veekahjusid kogu majale. Hullemal juhul võib talveks hooleta jäetud vanadele suvilatele ja kõrvalhoonetele lumesulaaeg lausa kokkuvarisemisega lõppeda.
«Isegi kui lumekogus ei paista ohtlik, on majaomaniku või -haldaja kohustuseks vältida lumemassi kogunemist katustele. Õnnetuse vältimiseks on kõige targem katus õigel ajal lumest puhastada iseseisvalt või spetsialisti abiga. Koristustööd on kindlasti soodsamad kui õnnetuse tagajärjel kahjude likvideerimine,» vahendab Dagmar Gildeni sõnu ettevõtte saadetud pressiteade.
Seesami esindaja sõnul on kurja juureks majafassaadile aga sügisel puhastamata jäetud vihmaveerennid ja torustik, mis võivad sulailmaga põhjustada vee pritsimist fassaadile. Kui see siis vahelduvate temperatuuridega sulab ja jälle külmub, võib krohvitud fassaad lõpuks lagunema hakata.
Kindlasti tuleks ka talveunes suvilat või maamaja käia suuremate ilmamuutuste järel vaatamas, et kevadel ootaks ees kahjudeta vara ning saaks muretult aiarõõme nautima asuda.