Helmen Kütt: Viljandi haiglareform on patsientide huvides

Helmen Kütt Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Nii mõnigi meie maakonna elanik võib arvata, et plaani ehitada Viljandisse uus haigla-tervisekeskuse hoone varjutavad murepilved. 5. märtsi «Aktuaalne kaamera» tegi Viljandi haiglareformi kohta kriitilise uudisloo, milles tugines perearstide liidu juhi seisukohale. Neli-viis tundi varem arutati sama küsimust riigikogu suures saalis, kus Vabaerakonna arupärimisele vastas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Siinkohal ongi põhjust tänada vabaerakondlasi, kes andsid võimaluse Viljandi uue haigla-tervisekeskuse teema üksipulgi läbi arutada.

Viljandi projekti on asutud ründama põhjusel, justkui võtaks see raha ära uutelt tervisekeskustelt, mis on mõeldud perearstidele. Minister selgitas, et esimeses taotlusvoorus osales 56 Eesti tervisekeskust, kes kõik said ka Euroopa fondist toetust. Ülejäänud raha läheb jagamisele teises voorus, kuhu on oodatud seni kõrvale jäänud tervisekeskuste taotlused. Teatud ulatuses saab raha juurde küsida vahepeal kallinenud ehituste finantseerimiseks.

Et kogu Euroopast ettenähtud raha ei kulu ära, on katseprojekti osana kavas valmis ehitada ka Viljandi haigla-tervisekeskus, millesse ühe katuse alla tulevad perearstiabi, eriarstiabi ja sotsiaalteenused. Sihtasutusel Viljandi Haigla on selle investeeringu tarbeks võimalik maksimaalselt taotleda 16 miljonit eurot. Projekti õiguslikku külge on põhjalikult kaalutud rahandusministeeriumi ametnikega ja Euroopa Komisjoniga, kes on oma nõusoleku andnud. Tegemist ei ole pelgalt haigla ehitusega, vaid ka selle meetme eesmärgi täitmisega: esmatasandi tugevdamisega, arendades koostööd perearstide, eriarstide, taastusravi ja sotsiaalteenuste vahel.

Ka mina võtsin sõna Viljandi uue haigla-tervisekeskuse kaitseks. On ju hästi teada, et praegune hoone on seisus, kus ta kolme-nelja aasta pärast ei saaks ilma väga rahamahukate investeeringuteta enam haiglana edasi töötada. Analüüsid on näidanud, et vana haigla rekonstrueerimisest palju otstarbekam on uue hoone rajamine Viljandi kesklinna.

Mittemidagitegemine tähendaks jälle seda, et maakonna üks suuremaid tööandjaid paneb uksed kinni ja meie inimestele kõige lähem haigla asub Tartus. Seal toimuksid siis ka samad lõikused ja meditsiiniprotseduurid, mida praegu tehakse Viljandis. Paari helikopteri ostmine, et abivajajaid Tartusse sõidutada, pole ometi lahendus.

Uus haigla koos tervisekeskuse ja korraliku meditsiinivarustusega annab lootust, et nii mõnigi noor arst tuleb Viljandisse tööle ja et nii mõnigi noor pere jääb Viljandisse, sest lapse sündi on võimalik siin oodata. See tagab Viljandimaa elanikele kvaliteetse ja kättesaadavama arstiabi. Uue mudeli puhul on esmatasandi tervishoid paremini sotsiaalteenustega integreeritud ja raha kasutatakse tõhusamalt. Kaovad ära patsientide jooksutamine ja uuringute dubleerimine.

Kahtlemata on tugev argument ka see, et Viljandi linn ja teised maakonna omavalitsused ning perearstid on nii selleks projektiks kui koostööks valmis. 14 perearsti avaldasid Viljandi haiglaga toimunud läbirääkimistel soovi kasutada efektiivsemalt meditsiiniseadmeid ja raha kokku hoida. Kõige tähtsam on aga see, et reform kindlustab patsiendid kiiremate ja kvaliteetsemate meditsiiniteenustega.