Projekti hilinemine ei olnud meie süü

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ülle Maiste

FOTO: Elmo Riig

(Projekteerijate vastus 28. veebruari Sakalas ilmunud artiklile «Linn tahab hilinejat trahvida, hilineja arvates on linn trahviga hiljaks jäänud».)

28. VEEBRUARI Sakalas toodi välja Viljandi linnavalitsuse ning Viljandi Vabaduse platsi ja kesklinna avaliku ruumi projekteerijate vaheline erimeelsus. Linna väitel jäid projekteerijad projekti esitamisega 71 päeva hiljaks, mistõttu ta ei kavatse maksta viimast arvet summas 6000 eurot. Praeguseks on olukord lahenenud ja linn on lubanud projekteerijatele arve tasuda.

Et artiklis esitati ebaõigeid väiteid, toon välja projekteerijate vastuväited ja selgitused tekkinud olukorrale.

Esmalt vajab selgitamist, miks puudusid Sakala artiklist projekteerijate kommentaarid. Kuna linn kavatses oma seisukoha kujundada 5. märtsil, olime linnavalitsuse juristiga kokku leppinud, et eelnevalt ajakirjanduses vaidlust ei aruta. Paraku jõudsid linna ühepoolsed väited leheveergudele.

Oma vastuses linna esitatud leppetrahvinõudele tõime mittenõustumise peamise põhjusena välja trahvinõude aegumise, mis oli selles olukorras juriidiliselt kõige olulisem. Viitasime siiski ka sellele, et on muid põhjusi, miks me ei oleks seda nõuet õigustatuks pidanud.

LINN ON AVALIKKUSELE ekslikult väitnud, et projekteerijad hilinesid projekti esitamisega 71 päeva, sest projekt jõudis linna kätte 25. jaanuaril. Tegelikult esitasime projekti kaks kuud varem, 27. novembril, ning linna esindaja arvas selle vastuvõetuks 1. detsembril. 25. jaanuaril sai linn projekti, milles olid lahendatud ekspertiisist tulenenud märkused.

Fakt, et ekspertiisi tegemine ei kuulunud projekteerimislepingu täitmise tähtaja sisse, on projekteerijate ja linna vahel sõlmitud lepingus sõnaselgelt kirjas. Selline kokkulepe on projekteerimises tavapärane, sest ekspertiisi korraldamine kuulub tellija vastutusalasse. Seega ei saa ekspertiisiks kulunud aega nimetada projekteerijate viivituseks.

TÕSISELTVÕETAVAKS ei saa pidada artiklis kajastatud Viljandi abilinnapea Kalvi Märtini väidet, et projekt jõudis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuse taotlemiseks linna viimasel hetkel. EAS-i taotluseks sobiliku eelprojekti olime esitanud linnale 12. juunil 2017. Põhiprojekti ja ekspertiisi on vaja alles positiivse rahastamisotsuse saamise järel.

Pärast eelprojekti laekumist oli linnal EAS-ile taotluse esitamiseks aega üle poole aasta. Äärmiselt kahetsusväärne on, et linn on jätnud avalikkusele mulje, justkui oleks raha taotlemine projekteerijate viivituse tõttu ohus olnud.

Projekteerimislepingu järgi oli projekti esitamise tähtaeg 15. november. Üks põhjus, miks me esitasime projekti linnale kahenädalase hilinemisega, oli eskiisprojekti valmimise viibimine. Sellele asjaolule viitas artiklis ka linna peaarhitekt Olav Remmelkoor. Paraku jäi artiklist välja info, miks lõppes 45 päeva kestma pidanud eskiisi koostamine planeeritust kaks kuud hiljem.

Eskiisi venimine oli tingitud linna ja arhitektide vahelisest põhimõttelisest vastuolust. Linn soovis, et keskväljakul säiliksid autode parkimiskohad, meie aga soovisime võidutöö lahendusega edasi minna. Tegime mitu eskiisi, kuid linnaga kokkuleppele ei saanud.

Erimeelsuse lahendamiseks pöördusime Eesti arhitektide liidu poole, kes märkis oma 2017. aasta 16. märtsi ametlikus kirjas Viljandi linnale järgmist: «Tellija poolt nõutud muudatused võrreldes algse võistlustööga on ruumilist lahendust oluliselt halvendanud. Linna kirjas viidatud Vabaduse platsi ümbritsevate asutuste ja ettevõtete ootused nende parkimisvajaduse rahuldamiseks ei ole põhjendatud ega ole kooskõlas võitnud võistlustöö algse lahendusega. Ühelgi ametiasutusel ega ettevõttel ei saa olla õiguspõhist ootust oma parkimisprobleemi lahendamiseks linna esindusväljaku arvelt (kaasa arvatud Maavalitsus, kelle jaoks on juba võistlustöös antud parkimislahendus omaenda krundil). /.../ Kutsume Viljandi Linnavalitsust pöörduma tagasi arhitektuurivõistluse žürii poolt väljavalitud lahenduse juurde, mille üheks keskseks ideeks oli Viljandi Vabaduse platsi vabastamine sõidukitest ja kujundamine atraktiivseks multifunktsionaalseks jalakäijate alaks.»

SELLE PROJEKTEERIMISTÖÖ kulg on olnud kajastatust oluliselt mitmekülgsem.

Ühes olen Sakala 28. veebruari juhtkirjas märgituga nõus: hoiame Viljandile pöialt, et linn saab EAS-ilt loodetud raha ja Eesti ilusaimale linnale väärilise keskväljaku.

Tagasi üles