Keskkonnaamet kutsub Soomaa kogukonda arutelule

Keskkonnaamet korraldab esmaspäeval Soomaa rahvuspargi Tõramaa keskuses ümarlaua.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Keskkonnaamet korraldab esmaspäeval Soomaa rahvuspargi Tõramaa keskuses ümarlaua, et arutada võimalikke lahendusi rahvuspargi piiranguvööndi metsaraietega seotud küsimustele.

Ameti esimene eesmärk on kohtumisel mõista ja teada saada kohalike elanike ja huvigruppide ootusi, arutada võimalust luua Soomaa metsade majandamise hea tava ning selgitada, kuidas keskkonnaamet lähtub raie lubamisel või mittelubamisel kehtivast seadusandlusest.

Viilma sõnul on ümarlauale kutsutud eeskätt piirkonna elanikud ja seal tegutsevad ühingud.

Keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist

Kaili Viilma

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

tõdeb, et viimasel ajal on üha enam pahandatud keskkonnaametiga, miks lubatakse raiet kaitsealadel. Leviv arvamus, et kaitsealal ei tohi üldse raiet teha, on tema sõnul aga vale. «Kaitsealade piiranguvööndites on tegelikult majandustegevus ja ka raie lubatud metsaseaduse ja kaitsekorra kohaselt. Sihtkaitsevöönd ja loodusreservaat on need kohad, kus kaitsealustel objektidel ei tohi metsa majandada,» selgitas Viilma.

Konkreetne raiemaht sõltub metsaomaniku soovist oma metsa kasutada ja seadustest tulenevatest piirangutest. Eesti kaitsealad jagunevad laias laastus kahte vööndisse: range kaitsekorraga reservaatides ja sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud, seevastu piiranguvööndis on metsa majandamine teatud tingimustel lubatud.

Looduskaitseseadus lubab reguleerida piiranguvööndis ainult uuendusraieid, peamiselt langi suuruste või raieviiside piiramisega. Hooldusraied toimuvad kõigis piiranguvööndites metsaseaduse ja selle alamaktide alusel. Kui keskkonnaametil puudub õiguslik alus raiest keelduda, siis tuleb seda lubada. Küll aga saab teatud juhtudel raiele lisatingimusi seada ja alati saab anda ka soovitusi.

«Loodame, et esmaspäevase arutelu tulemusena lepime kokku konkreetsed sammud tulevikuks ja hea metsanduse tava põhimõtted. Selleks peavad aga kogukonna liikmed, sealhulgas ka metsaomanikud, jõudma kokkuleppele, kas ja kuidas nad oma kodumetsi soovivad majandada. Igal kaitsealal on oma kaitsekord ehk vabariigi valitsuse määrusega jõustatud kaitse-eeskiri, mis võtab arvesse konkreetse koha eripärasid ja kogukonna soove. Sisuliselt on see ühiskondlik kokkulepe inimlike soovide ja keskkonnakaitseliste vajaduste vahel,» kõneles Viilma.

Lisaks õigusaktiga kehtestatud reeglitele on kogukondadel alati võimalus täiendavaid kokkuleppeid sõlmida, mida hea tahtena vabatahtlikult järgida ja mida ka ametnikud saavad kooskõlastuste andmisel soovitada.

Tagasi üles