Aiajäätmete konteinerisse panek on piiratud

Selliste siltidega annavad Veolia Keskkonnateenistuse töötajad elanikele märku, et prügikastis oli liiga palju aia- ja haljastusjäätmeid. See ei tähenda aga, et neid sinna üldse panna ei tohi. Foto: Elmo Riig (montaaž)

Viimasel ajal on eramajades elavad viljandlased saanud prügikäitlejalt Veolia Keskkonnateenused kas suulisi või kirjalikke märkusi selle kohta, et on konteinerisse pannud aia- ja haljastusjäätmeid.

Vanalinnas elav Helgi-Ruth Tavaste kurtis «Sakalale», et kui varem võis ta oma prügimahutisse panna aiast väljajuuritud võililled, siis nüüd keelas Veolia töötaja tal seda teha.

«Võilill on umbrohi, mida ei saa krundile jätta, sest kui tal on väikegi juur all, hakkab ta edasi levima,» rääkis Tavaste.

Ta oli helistanud Veolia infotelefonil ning saanud sealtki kategoorilise vastuse: mitte mingisuguseid aia- ja haljastusjäätmeid ei tohi prügikonteinerisse panna ning kui koduaias nende ladustamiseks kompostihunnikut pole, tuleb need viia aadressil Pärnu maantee 36. Seal asub jäätmejaam.

«Olen vana ja haige inimene, kuidas ma hakkan selle natukese umbrohuga, mis mahub ära ühte kilekotti, teise linnaotsa minema?» küsis Tavaste. Et Helgi-Ruth Tavaste krunt asub Viljandi südalinnas ja piirneb kurikuulsa Arkaadia aiaga, ei ole kuigi loogiline, et ta hakkaks selle ääres kompostihunnikut pidama.

Vaheldumisi Eestis ja Soomes elav Tavaste ei saa aru, miks ei tohi biolagunevaid jäätmeid konteinerisse panna ja miks pole sellisel juhul organiseeritud nende äravedu teist moodi. «Ma ei taha neid ju tasuta ära sokutada,» seletas ta. Soomes sellist probleemi tema jutu järgi pole: biolagunevate jäätmete tarbeks on seal omaette kogumiskastid.

Pole veel keelatud

«Sakala» uuris Veolia Keskkonnateenuste Lääne regiooni juhilt Jaan Viljaselt, kas tõesti ei tohi enam prügikonteinerisse panna isegi vaasist võetud vanu lõikelilli. Selgus, et nii drastiline asi siiski pole ja konkreetse juhtumi puhul on mängu tulnud mõningane infomüra.

Küll aga on tõsi see, et aia- ja haljastusjäätmete prügikonteinerisse panekut hakatakse üha enam piirama.

Mullu 16. juulil hakkas kehtima keskkonnaministri määrus, mille järgi ei tohi sellest kuupäevast alates olmeprügi hulka panna üle 45 massiprotsendi biolagunevaid jäätmeid. Viimati mainitute alla kuuluvad peale aia- ja haljastusprahi ka toidujäätmed, tselluloosist valmistatud niisked tooted (pabertaskurätikud, mähkmed) ja muudki.

Viljas toob massiprotsendi arvutamise kohta näite: «Kui teil on 140-liitrine prügikonteiner, mille sisu kaalub 20 kilogrammi, tohib selles biolagunevaid jäätmeid olla üheksa kilogrammi.» Nende töötaja hindavat prügikasti tühjendades massiprotsenti silma järgi. «Mahuti sisus ei tohi domineerida üht liiki biolagunevad jäätmed.»

Praegune piirnorm, 45 massiprotsenti ei jää kuigi kauaks püsima. Määruse järgi kahaneb see 2013. aastaks 30-le ja 2020. aastaks juba 20-le.

Suund on sortimisele

Miks piiratakse biolagunevate jäätmete kogust? Erinevalt paljudest tööstuslikest jäätmetest pole need ju keskkonnale kahjulikud. Põhjus paistab olevat eelkõige rahas.

Jaan Viljase sõnul võtavad prügilad vastu ja ladestavad töödeldud olmejäätmeid, mis on tekkekohas liigiti sorditud. Töötlemata ja sortimata prahti prügilad vastu ei võta või kui võtavadki, siis mitu korda kõrgema hinnaga ja sordivad selle ise läbi.

«Kui visata biolagunevad jäätmed olmeprügiga ühte konteinerisse, ei ole neid hiljem enam võimalik taaskasutusse suunata. Valikkogumine lubab vähendada olmejäätmete veole tehtavaid kulutusi,» selgitas Viljas.

Kui aia- ja haljastusjäätmed sorditaks muust prügist eraldi, kas siis tohib neid rohkem olla?

Selgub, et tohib, aga nimetatud jäätmeid pole võetud linnavalitsuse ja Veolia vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo nimistusse, seepärast tuleb tellida nende äraveo teenust Veolialt (või mõnelt teiselt jäätmekäitlusega tegelevalt või sellekohase loaga ettevõttelt) eraldi tasu eest. Viljandlased, kes toimetavad biolaguneva prahi ise Pärnu maantee jäätmejaama, saavad selle ära anda tasuta.

Võiks ju lihtsamalt

Viljandi linnavalitsuse majandusameti keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik on juhtinud 6. mai «Sakalas» avaldatud arvamusloos kõnealusele määrusele ka viljandlaste tähelepanu. Artikli toon on kummatigi kategoorilisem kui seadus ise. Nii selle alguses kui lõpus toonitab autor, et «kogumismahutisse ei tohi panna aia- ja haljastusprahti», ehkki keskel mainitakse ka lubatud protsente.

Nõmmik möönab, et jutt sai otsustavavõitu. Ta olevat tahtinud rõhutada eesmärki, et selliseid jäätmeid konteinerisse üldse ei pandaks. «On ju võetud siht neid vähendada — koguda seda sorti jäätmed nii, et need läheksid taaskasutusse.»

Nõmmiku sõnutsi pole aia- ja haljastusprügi praegu korraldatud jäätmeveo hulka võetud seetõttu, et niisugust prahti ei teki aasta ringi, vaid umbes seitsmel kuul aastas.

Ometi: kas poleks mõttekas organiseerida aiaprügi äraandmine nõnda, et see muutuks inimestele lihtsamaks, selle asemel et panna igaüks eraldi jäätmefirmalt teenust tellima?

Nõmmiku jutu järgi võib see kõne alla tulla siis, kui koostatakse uut prügiveohanget, mis hakkab kehtima tuleva aasta 26. veebruaril.

Hoolimata kõnealuse arvamusartikli karmist toonist, võivad proua Tavaste ja teisedki linnakodanikud oma umbrohupeotäied niisiis rahumeeli prügikonteinerisse panna, jälgigu ainult, et need ei moodustaks mahuti sisust liiga suurt protsenti.