Repliik. Tahaks ujuda ja kelgutada

Nii et siis jälle ilmajutt. No midagi pole teha, eestlastele meeldib ilmast rääkida. Ei, mitte rääkida. Ikka kiruda. Üldse meeldib meile kiruda. Aga see pole praegu teemaks.

Jama on selles, et ega ma saa siin väga suud täis võtta, sest olen isegi ohkinud kõrvetava päikese, pahkluudeni küündivate porimülgaste ja rinnakõrguste hangede üle. Kas siis tõesti meile ilm kui selline ei sobigi? Kas tõesti pole olemas ilma, mis krimpsus eestlase natuke sirgemaks ja kannatamiskõlblikumaks muudab?