Õpilased tutvustasid oma uurimistöid

Õpilaskonverentsi peaesineja oli Tallinna linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas (esiplaanil).

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Paalalinna gümnaasiumis peeti eile konverentsi, kus oma õpilaste kõrval astusid üles ka külalis­esinejad, teiste seas Tallinna linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas.

Õpilaskonverentsil tulid esitamisele kooli kaheksanda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste parimad uurimused. Enne noori astus Paalalinna gümnaasiumi saali ette aga päeva peaesineja, Tallinna linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas. Umbes tunnipikkuses ettekandes tutvustas ta noortele Eesti ajaloo murdepunkte ärkamisajast tänapäevani.

Arjakas rääkis Eesti iseseisvumise mõtte esimesena välja öelnud Mulgimaa mehest Andres Tiidost, kes puhkab Pariisi kalmistul. Seejärel tulid kõne alla Eesti Vabariigi tekkimine laiemalt, taasiseseisvumise aeg ning Eesti elu viimase 20 aasta jooksul.

Mitut sorti teemasid

Pärast lõunapausi oli esinemisjärg õpilaste käes. VIIIa klassi neiud Kaisa Tsäro ja Kristiine Miilen tutvustasid oma uurimistööd «Rublalt kroonile». Nende klassiõde Rita Puhu kõneles teemal «Minu vanaisa Juhan Köhleri elu». Neid oli juhendanud õpetaja Lea Elias.

XIa klassi õpilane Anne-Mai Liigand jagas teadmisi Sinialliku järvest ning XIIc klassis õppiv Kris-Karina Kangro tutvustas tööd «Kasside fenotüübid». Nende juhendaja oli Ave Vitsut.

Külalisesinejatena astus üles kaks noort Suure-Jaani gümnaasiumi üheteistkümnendast klassist: Riin Subi kõneles oma uurimusest «Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 1991. aastal läbi minu perekonna ja kaasõpilaste pilgu» ning Kelly Männik tutvustas teemat «Keha augustamine».

Innukus sõltub õpetajast

Õppejuhataja Janika Kivistiku sõnul on õpilaskonverents Paalalinna gümnaasiumis traditsiooniline õppevorm.

«Igal aastal teevad gümnaasiumi ja põhikooli kolmanda astme õpilased uurimistöid ning säravamad neist väärivad konverentsil ettekandmist,» kõneles ta. «Alati on sellele üritusele kutsutud ka mõni tähtsam esineja, kelleks tänavu oli Küllo Arjakas.»

Kivistik tõdes, et uurimuste tegemise innukus sõltub suuresti õpetaja entusiasmist.

«Kui ees on innustav õpetaja, siis tehakse neid rohkem,» nentis ta. «Rohkem on uurimistööd levinud loodusainetes, ajaloos ja emakeeles. Teistes ainetes on nendeks ilmselt raskem materjali leida.»

Tagasi üles