Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/07/7665301t1hccd8.jpg)
(Loe ka Andres Laiapea arvamusartiklit «Vaja on ausat debatti, mitte valijate hirmutamist» 20. veebruari Sakalas ja Andres Herkeli arvamuslugu «Valimisringkondade arv ja võrreldav suurus on tähtsad» 16. veebruari Sakalas.)
VALIMISRINGKONNA suuruse üle võib vaielda vist lõpmatuseni. Vaatame kahte piirjuhtu.
Esimene: meil on ühemandaadilised ringkonnad. See on hea, sest sel juhul on igal piirkonnal oma saadik, keda võib nööbist kinni võttes pinnida: miks sa meie küla/valla/linna heaks midagi ei ole teinud?
Kuid oletame, et kõigis ringkondades saavad valged 51 ja sinised 49 protsenti häältest. See on peaaegu võrdne seis, kuid valituks osutuvad vaid valged ja 49 protsendi valijate hääled lähevad vett vedama. Kas see on hea?
Teine piirjuht: meil on üks üleriigiline valimisringkond. Sel juhul saab erakond, kes kogub näiteks ühe protsendi hääli, ka ühe protsendi kohtadest. Teine, kes saab 36 protsenti, saab 36 protsenti kohti ja nõnda edasi. See on hea, sest parteilise esindatusega on kõik korras. Kuidas on aga muuga?
Niisugusel juhul saavad riigikokku vaid Tallinna (televiisoris nähtud) isikud. Sa võid olla Võrumaal jumal, aga Virumaal ega Saaremaal ei tunne sind keegi. Sealt ei saa sa ühtki häält. Kas see on hea?
MINU ARVATES ei või valimisringkond olla suurem kui maakond. Kunagi olid ühes ringkonnas Viljandi- ja Jõgevamaa. Ringkond ulatus Mõisakülast Mustveeni, poolitas Eesti diagonaalis. Tulemus oli, et ükski Jõgevamaa esindaja ei pääsenud sisse. Seejärel olid koos Viljandi- ja Järvamaa – Läti piirist peaaegu Soome laheni (Aegviidu juures jääb merest puudu 25 kilomeetrit), poolitades Eesti püstisuunas nagu Rail Baltic.
Ei ole suudetud midagi paremat välja mõelda kui kaht moodi valimised: osa saadikuid piirkondlikult, teised parteiliselt. Paljudes riikides on kahekojaline parlament, Leedus valitakse pooled ühtemoodi, teine pool teistmoodi.
Ka meil võiks valida pooled saadikud ringkonniti, pooled erakonniti. Igast maakonnast võiks olla kolm või neli saadikut (kaasa arvatud Hiiumaa ja Harjumaa koos Tallinnaga), see annaks eelise ääremaale. Teise osa võiks aga valida üleriigiliste nimekirjade järgi, see annab eelise Tallinna telenägudele ja jutumeestele.
RIIGIKOGU SUURUSEST.
On väidetud, et saadikuid on liiga palju, üks kolmandik neist ei tee tööd ja piisaks vähemast. Ent kui riigikogu oleks väiksem, selguks ikkagi, et kolmandik saadikuid ei tööta.
Meil on vist maailma parim valimissüsteemide tundja Rein Taagepera, kuid tema käest pole valimiste kohta midagi küsitud. Tema reegel, et parlamendi suurus on kuupjuur rahva arvust, annab miljoni elaniku jaoks täpselt 100 saadikut (1,4 miljoni puhul 112). Seega on riigikogu suurus õige.