Talvine teehooldus ja lahtised kaardid ehk Taas tegid lõunanaabrid meile ära

Aivar Kaljusaar Foto: Marko Saarm

TALVE LÕPP pole enam kaugel. Peagi muutuvad ka teeolud. Ent talvise teehoolduse vallas on lõunanaabrid meist ees.

Minu imestus nii-öelda lahtiste kaartidega mängimise üle sai alguse viimatisest sõidust Leetu selle riigi juubeli tähistamisele. Sõitjat huvitab ju ikka maanteede seisukord. Juba mitu aastat kasutan selle kohta info saamiseks lätlaste ja leedulaste loodud lehekülgi, mis sarnanevad meil kasutusel oleva maanteeameti liiklusinfo rakendusega «Tark tee». Suvel on hea vaadata, mis lõunanaabrite teedel toimub ja kas kõikjalt pääseb ikka läbi või tuleb kuskilt sõita ringiga.

Toimisin seekord samamoodi. Avasin lätlaste lehekülje, et endale huvitavat teavet välja sõeluda. Uudsena hakkasid silma pisikesed täpid, mis aina oma asukohta vahetasid. Tekkis huvi ja asusin asja uurima. Suurendasin kaarti, tegin märgi peal hiireklõpsu ja ... Minu üllatus oli suur. Täpi kohale ilmusid firma nimi ja kiri, et tegemist on teehooldemasinaga.

Edasi uurides hakkas silma, et mõni tee on roheline ja mõni sinine. Selgus, et rohelisel osal on head liiklusolud, sinistel teedel tehakse aga hooldustöid, sest seal sajab lund. Teekaamera ei pruugi seda pimedal ajal üldse näidata.

Foto: Kuvatõmmis

TEADAGI, ET süües kasvab isu. Niisiis avasin järgmiseks meie Leedu sõprade kodulehe. Vahest on ka seal mingi analoogne rakendus?

On, kuid kohe seda ei leia, sest kõigepealt tuleb ette võtta õige kaardikiht. Reaalajas ma teehooldajate tegemisi sealt küll ei näinud, aga eelnevate hoolduste kohta oli info olemas. Kui teekonnale klõpsasin, ilmusid ekraanile auto number ja kellaaeg, millal teehoolduse masin selle lõigu läbis.

Kokkuvõttes võib öelda, et mõnes mõttes jäi leedukate versioon lätlaste omale alla, kuid mõnes mõttes oli see parem. Eestlased võiksid mõlema head omadused kokku panna ja kõige parema variandi teha. Lisaks reaalajas liikumise võimalusele peaks olema leitav lähemas minevikus sündinu.

Miks ma seda kõike teiega jagan? Aga seepärast, et niisugune info ei tohiks olla salajane. Tegelikult ei olegi siin midagi varjata, sest kõikidel teehooldusmasinatel on GPS-seade peal. See info tuleks lihtsalt avalikuks teha.

Kui küsite, milleks, siis vastan: iga suure lumesaju ajal kerkib üles küsimus teeolude kohta, nii maal kui linnas. Kui teehooldetööd oleksid veebis reaalajas nähtavad, oleks pilt kohe klaar, ja kui hiljem tekivad kahtlused, kulub ära võimalus vaadata järele, millal hooldemasin teelõigu läbis (kui üldse läbis). Praegu on nii, et inimesed ei ole teenusega rahul, ent ametnikud väidavad, et kõik on tehtud ettenähtud aja piires.

Suurtel maanteedel juhtuvad aeg-ajalt rasked või väga rasked liiklusõnnetused nii, et sündmuskohale saabunud päästjad ja reporterid ei taha hästi püstigi püsida, sest tee läigib libedusest. Intervjuudes väidetakse aga hiljem, et liivapuistur sõitis sellest kohast pool tundi varem läbi. No ei kõla usutavalt!

Samas kui ametnik ütleb sellise lause otse kaamerasse, ei ole see järelikult salajane info. Jagame seda siis kõigiga, nii et igaüks saab ise vaadata ja veenduda, kas oli nii või ei olnud. Selline samm looks teehoolduse vastu tunduvalt suurema usalduse, kui on praegu. Kuidas sa ikka usaldad, kui see, mida sa tead ja silmaga näed, näikse midagi muud ütlevat.

KOMMENTAAR

Tiit Valt Foto: Margus Ansu

TIIT VALT,

maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht

Maanteeamet saab kontrollida teehooldepartnerite lumesahkade ja puisturite tööd GPS-ipõhisest jälgimissüsteemist. Sellele rakendusele on juurdepääs ainult maanteeametil. Praegu kasutusel olev rakendus ei võimalda anda liiklejatele sobilikku infot, mistõttu ei saa seda süsteemi jagada.

Nõustume, et liiklejatele on oluline saada infot hiljuti hooldatud teede kohta, ning järgmist teehoolde jälgimise süsteemi arendades kaalume seda võimalust. Kindlasti anname kohe ka avalikkusele teada, kui tekivad lisavõimalused.