Viljandi maagümnaasiumi esindus käis mai algul Saksamaal asuvas Mildstedti koolis ning pidas viie riigi partneritega ühise toidufestivali.
Maagümnaasiumi noored kokkasid toidufestivalil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maagümnaasiumi esindus viibis 2.—8. maini Saksamaal Comeniuse projekti kohtumisel, mis leidis aset juba viiendat korda.
Esimest korda tulid kuue maa koolid kokku 2009. aasta sügisel Sloveenias. Seejärel käisid partnerid Inglismaal ja Poolas. Tänavu märtsis tutvusid välismaalased Eestiga. Mai lõpul seisab osalistel ees veel sõit Sitsiiliasse, kus tõmmatakse tehtule joon alla.
Saksamaale sõitis Viljandi maagümnaasiumist neli õpetajat ja kuus õpilast. Reisile andis lisaväärtuse Taani piiri ligidal paikneva Husumi imepärane loodus. Selle linna lähedal asuvas Mildstedti koolis oli osalejatel meeldejäävaid ettevõtmisi.
Regionalschule mit Grundschulteil Mildstedt on kogu Saksamaal ainulaadne üheksaklassiline kool. Seal õpivad peale tavaliste ka erivajadustega, sealhulgas käitumishäiretega õpilased. Neile on loodud kõik tingimused, et nad haridust omandades ja edaspidises eluski edukalt toime tuleksid.
Koolil on hästi sisustatud õppeköök ja poiste tööõpetuse kabinet, milles on keevitusagregaadid. Aias peetakse mesilasi ja koolis valmistatakse õunamahla.
Igal kolmapäeval on põhikooli kolmanda astme õpilastel karjääripäev, mil osa lapsi tegeleb kooliaias mesilastega, ehitab savist pits- või grillahje, rajab lehtlaid või teeb muid töid.
Soovi korral saavad õpilased samal päeval ümberkaudsetes firmades abiks käia, et karjäärivalik lihtsam oleks.
Valmistati iseloomulikke toite
Õppeköögis korraldasid Comeniuse partnerid toidufestivali. Seltskond oli jaotatud kuueks rühmaks, kes valmistasid Eesti, Saksa, Itaalia, Poola, Inglise või Sloveenia toitu.
Toiduained osteti eelmisel päeval ja need, mida Saksamaalt polnud võimalik hankida, toodi kaasa oma maalt. Meie pidime kaasa võtma rukkileiva, kama, pohlamoosi, rukkijahu ja hapukurgid. Viimased on ka Saksamaal väga maitsvad, aga meie menüü üks roog oli kartulisalat ning tahtsime olla veendunud, et selle sisse saaksid eesti vanaema hapendatud kurgid.
Nagu eespool mainitud, valmistas grupp, millesse kuulus kaks eestlast, eelroaks kartulisalatit ja pakkus kodutehtud rukkileiba. Põhiroa moodustasid kartuli-hakklihavorm ja sibula-redisesalat ning magustoiduks oli kamarull.
Eesmärk oli teha oma maale iseloomulikke toite. Need ei pidanud olema rahvussöögid, vaid road, mida ka päriselt iga päev eesti kodus valmistatakse.
Kartulisalat oli meie esimene valik. Põhiroaks tahtsime teha kotlette, aga kahtlesime, kas need ikka õnnestuvad. Niisiis küpsetasime alternatiiviks kartuli-hakkliha vormiroa.
Magustoidu üheks komponendiks soovisime kindlasti võtta kama. Mõtlesime teha vahukoorega kamakreemi, aga ei olnud kindlad, kas Saksamaal õiget vahukoort leidub, ning valisime seetõttu hoopis kamarullbiskviidi, mis sisaldas ka rukkijahu ja pohlamoosi.
Kõik meie toidud õnnestusid ning pälvisime partneritelt ohtralt kiidusõnu. Kõigepealt kadus laualt mõistagi kamarull.
Koos tegutsemise rõõm
Meile maitses väga sakslaste valmistatud toit. Nad pakkusid krabisuppi, kartulite ja kastmega sealiha ning vahukommidega jäätist.
Loomulikult ei suutnud keegi ära öelda itaallaste hõrgutistest. Teistest märksa hiljem tõid nemad lauale mozzarella ja salaamiga suvikõrvitsarullid. Kõikide lemmikuks sai pasta Bologna kastmega.
Inglased kostitasid meid kartulipudrust ja hakklihast koosneva iiri pirukaga ning õuna-puru magusroaga. Nende maitse polnud meile võõras.
Poola rukkijuuretisesupp ja hapukapsas tundusid meile natuke isemoodi, kuid nende õunakook oli nagu vanaema ahjust võetud.
Sloveenide küpsetatud õunastruudel sai peapreemia ning kadus samuti laualt imekiiresti.
Oli vahva jälgida, kuidas õpetajad ja õpilased koos kokkasid. Üksteisest aru saada aitas inglise keel, aga vähem tähtsad polnud ka pilgud, žestid ning puhastades, lõigates, segades ja mikserdades antud eeskuju.
Saime järjekordselt tõendust, et eri maade õpilaste koos tegutsemine on väärtus omaette. Nad täiendasid kogemusi ja leidsid hulganisti sõpru. Sallimatusest nende laste puhul küll rääkida ei saa.
KOOSTÖÖ
Seltskond oli jaotatud kuueks rühmaks.
• Ühisel toidutegemisel said kokku eestlaste töökus, sakslaste tähelepanelikkus, itaallaste oskus elu nautida, poolakate enesekindlus, inglaste abivalmidus ja sloveenide mitmekesisus.
Allikas: Margit Kirss