Raskete tööõnnetuste hulk Eestis kasvab

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige enam oli Viljandimaal läinud aastal tööõnnetusi puidutööstuses, kus tööinspektsioon registreeris 41 juhtumit.
Kõige enam oli Viljandimaal läinud aastal tööõnnetusi puidutööstuses, kus tööinspektsioon registreeris 41 juhtumit. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tööinspektsiooni ülevaade eelmise aasta töökeskkonnast Eestis näitab, et mullu juhtus 5184 tööõnnetust ehk 14 tööõnnetust päevas. Oma elu kaotas tööpostil üheksa inimest.

Eelmisel aastal registreeritud 5184 tööõnnetustest 4058 lõppesid töötajale kerge kehavigastusega, 1117 said raske kehavigastuse ning hukkus üheksa inimest. Peamine tööõnnetuste riskigrupp on 23–34-aastased mehed. Enim õnnetusi juhtus metallitööstuses, riigikaitses ja kaubanduses. Tööõnnetuste tõttu võeti eelmisel aastal 7464 töövõimetuslehte, mille hüvitamiseks kulus 4,4 miljonit eurot. Piirkondadest olid õnnetusterohkeimad Tallinn, Harju- ja Tartumaa. Väljaspool Eestit juhtus enim õnnetusi meie töötajatega Soomes.

Kui Eestis kokkuvõtlikult tööõnnetuste arv aasta taguse perioodiga võrreldes näitas kasvu, siis Viljandimaal kahe aasta võrdluses registreeritud juhtumine arv kahanes. 2016. aastal registreeris tööinspektsioon 175 ning mullu 151 juhtumit. Kõige enam oli Viljandimaal läinud aastal tööõnnetusi puidutööstuses, kus tööinspektsioon registreeris 41 juhtumit.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu Foto: Mailiis Ollono

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul näitab tööõnnetuste hulga üldine kasv, et meie ohutuskultuur on peaaegu olematu. «Analüüsist selgub, et aastaga kasvas oluliselt raskete tööõnnetuste osakaal, kus töötaja pidi vigastuse tõttu töölt eemale jääma. See aga toob kaasa otseseid kulusid nii tööandjale, riigile kui ühiskonnale tervikuna. Rääkimata inimesest ja tema lähedastest, kes kahju kannavad,» kõneles Maripuu.

Peadirektor tõdes, nende ametkonnna korraldatud uurimised on andnud kinnitust, et peaaegu kõiki õnnetusi oleks olnud võimalik ennetada. «Eelmisel aastal nägime, et üha enam tööandjaid hindab töökeskkonna riske ja tegeleb nende maandamisega. Loodame, et see jätkub ka sel aastal,» lisas Maripuu.

2017. aastal oli Eestis ligi 699 000 tööturul aktiivset inimest. Tööinspektsioon teeb järelevalvet ettevõtetes, kus on vähemalt üks töölepinguga töötaja või töötajatena on tegevad juhatuse liikmed. Selliseid ettevõtteid oli eelmisel aastal 54 652. Tegutsevaid ettevõtteid oli enim kaubanduses, ehituses ja kinnisvaras. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles