Saada vihje

Päevi viljakuivatis augus olnud koerad jõudsid varjupaika

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui tavaliselt on viljakuivatis hiirte püüdmiseks kassid, siis Aare Austrin leidis puhkuselt naastes ka kolm koera. Ta näitas auku, kus loomad mitu päeva lõksus olid. Viljandi loomade varjupaika jõudnud koerapoisid üritavad taas inimeste usaldust võita. Mis neist edasi saab, pole veel teada.
Kui tavaliselt on viljakuivatis hiirte püüdmiseks kassid, siis Aare Austrin leidis puhkuselt naastes ka kolm koera. Ta näitas auku, kus loomad mitu päeva lõksus olid. Viljandi loomade varjupaika jõudnud koerapoisid üritavad taas inimeste usaldust võita. Mis neist edasi saab, pole veel teada. Foto: Marko Saarm

​Kui Viiratsi külje all Iva teel asuvas viljakuivatis töötav Aare Austrin 21. veebruaril pärast puhkust ukse avas, kuulis ta esimese asjana koerte haukumist. Kuidas kolm karvakera Raassillast Viiratsisse sattusid ja siis pooleteise meetri sügavusse auku kukkusid, pole seniajani selge.

Algul kaht koera näinud ja neist loomade varjupaika teatanud Aare Austrin märkas peagi ka kolmandat. Umbes kolmeaastased koerapoisid on tõenäoliselt samast pesakonnast ja elasid enne Viiratsisse jõudmist paarkümmend kilomeetrit eemal Raassillas. Kui kaua täpselt nad seal kuivatis viljaterade abil hinge sees hoidsid, mees öelda ei osanud. Ta pakkus, et päevi, sest seal oli kahe ämbri jagu väljaheiteid. 

Kui Viljandi loomade varjupaiga juhataja Siiri Mängli ja Varjupaikade mittetulundusühingu juht Triinu Priks puuriga kohale jõudsid, tõstis Aare Austrin loomad august välja. Ühe koera tagaajamisega oli mehe sõnul kitsastes käikudes parajalt tegu.

Tagasi üles