5.–9. märtsini kontrollivad päästeameti ohutusjärelevalve inspektorid hoolekandeasutuste tuleohutust. Hoolekandeasutuste alla kuuluvad üldhoolde-, erihoolde- ja asenduskodud, varjupaigad, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused, kool-, tugi- ja noortekodud ning päevakeskused. Eestis on umbes 350 hoolekandeasutust.
«Kontrollitakse, kas tuleohutuspaigaldised on töökorras ning evakuatsiooniteed ja -pääsud vastavad nõuetele ehk kas koridorid ja väljapääsud on kergesti läbitavad ja seal poleks põlevmaterjale,» selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja kohusetäitja Tagne Tähe.
Tähe sõnul on varasemad kontrollkäigud esile toonud, et tuletõkkeuksi hoitakse ratastoolide või muude liikumisvahenditega liikumise hõlbustamiseks lahti. Samas on tulekahjuolukorras elude päästmiseks ja inimeste evakueerimiseks oluline võita aega ning kasu on vaid kinni olevatest tuletõkkeustest, mis takistavad tule ja suitsu levikut hoones.
Viimastel aastatel on hoolekandeasutustes olnud kümmekond tulekahju aastas. Eesti lähiajaloo rängim õnnetus juhtus seitse aastat tagasi, mil 20. veebruaril hukkus Haapsalu lastekodus põlengu tagajärjel kümme noort inimest.
Päästeameti pressiläkituses on kirjas, et kui veel kaheksa aastat tagasi oli ligi 40 protsendis hoolekande- ja raviasutustes probleeme tuleohutusega, siis nüüd saab tõdeda, et olukord on paranenud. Tublisti on Eesti hoolekandeasutuste tuleohutusolukorda aidanud parandada Eesti ja Šveitsi koostööprogrammist rahastatav projekt. Päästeamet on viimaste aastate jooksul koostööprojekti abil hooldekodudele jaganud raskesti süttivaid madratseid. Lisaks on võimalik kõigil hoolekandeasutuste töötajatel läbida tuleohutuskoolitus e-õppena.
Veel on tänu koostööprogrammile paljudes hooldekodudes olemas evakuatsiooni abivahenditena päästelohistid, millega saab üks inimene evakueerida liikumatuid patsiente ohutusse kohta ka treppe mööda. Paljud põlengute põhjused hoolekandeasutustes on olnud sellised, mida on väga keeruline ennetada, seetõttu on nendes asutustes väga oluline tulekahju kiire avastamine ja personali oskuslik tegutsemine.