/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2018/03/02/7651437t1he314.jpg)
Lõppenud hundijahi hooajal kütiti Eestis 101 hunti lubatud 112-st. Lisaks kütiti kahjustuste vältimiseks kolm hunti eriloaga väljaspool jahiaega. Viljandimaa jahimeestel õnnestus tabada üheksast lubatust seitse hunti.
Jahimeestel jäi tabamata kaks hunti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul peeti jahti eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondades ning vähem suurtel loodusmaastikel. «Nii majandades saame tagada hundiasurkonna soodsa seisundi säilimise ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele,» kõneles Rakko.
Kahjustuste ärahoidmiseks ja arvukusnäitajate saavutamiseks oli huntide küttimismaht jaotatud maakondade asemel 18 ohjamisala vahel. Küttimismaht määrati keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ja keskkonnaameti kogutud kiskjakahjustuste andmete põhjal. Lisaks arvestati maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise kohta.
Enim hunte kütiti kiskjakahjudega silma paistnud Võrumaal, kus lubatud 17-st kütiti 15 hunti. Sama palju lasti neid Läänemaal, kus realiseeriti kogu etteantud limiit. Seevastu kahjustustest puutumata Ida-Virumaale limiiti ei määratud ning ühtegi hunti seal ei kütitud.
Huntide arvukust ohjeldades lähtutakse Rakko sõnul suurkiskjate kaitse- ja tegevuskavas seatud eesmärgist säilitada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonda koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel.
Üle-eelmisel jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117-st.
Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist 28. veebruarini, Hiiu- ja Saaremaal 31. märtsini.