/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2018/03/02/7651373t1hdc47.jpg)
Keskkonnaagentuuri alla kuuluv riigi ilmateenistus on võtnud kokku detsembri, jaanuari ja veebruari ilmaandmed ning jõudnud järelduseni, et hoolimata külmemast veebruarist oli tänavune talv normist pisut soojem ja ka päikesepaistelisem.
Talve kokkuvõte: pisut soojem ja päikselisem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talve keskmine õhutemperatuur oli –2,4 kraadi (keskmine –3,3), kõige soojem talvekuu oli detsember Eesti keskmise õhutemperatuuriga +1,3 kraadi ja külmem veebruar, mis Eesti keskmine õhutemperatuur oli –6,9 kraadi.
Esimene ports arktilist õhku jõudis Kirde-Eestisse 24. veebruariks. Õhumassi temperatuur jäi alla –20 kraadi. Järgmine juba ulatusliku arktilise külma sissetung toimus 26. ja 27. veebruaril, siis jõudis meile –28-
kuni –30- kraadine õhumass. Edasi liikus see külm Lääne- ja Kesk-Euroopasse.
Esialgsetel andmetel jõudis tänavune veebruari kolmas dekaad kõikides ilmajaamades külma poolest esimese kuue hulka. Läbi aegade kõige külmem veebruari lõpp oli tänavu ka Viljandis.
Kuid see-eest pakkus veebruar meile enim päikesepaistet. Eesti keskmisena oli päikest näha kogunisti 77,6 tundi (norm 61,2 tundi). Kogu talve jooksul paistis Eestis päikest keskmiselt 120,1 tundi (norm 112,2 tundi).
/nginx/o/2018/03/02/7651383t1h0301.jpg)