/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2015/07/28/4329369t1h24d7.jpg)
Märtsiga algas uus jahiaasta, mille teemaks on Eesti jahimeeste seltsi (EJS) juhatus nimetanud «Jahindus on looduskaitse».
Jahimeestel algas uus aasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/03/01/7649521t1h6fab.jpg)
EJS-i president Margus Puust tõdeb, et praegune jahindus erineb paljuski eelmiste kümnete omast, sest eelkõige põhineb see teadusel ning suures osas tuleb arvestada ühiskonna eri rühmade soovide ja tellimustega, et ulukikahjusid vähendada. «Samas on jahindus ka praktilise looduskaitse meede, tagamaks looduslikku mitmekesisust, millest tuleneb ka meie selle aasta teema nimetus,» lausus ta.
Eestis ei lange jahiaasta kokku kalendriaastaga. Jahiseaduse järgi kestab see 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahiaasta alguses tehakse kokkuvõtted möödunud hooaja küttimistulemustest. Seejärel planeeritakse koos teadlaste ja jahindusnõukogudega kogutud vaatlusandmete ja küttimistulemuste põhjal aasta küttimismahud.
1. märtsist võib endiselt küttida metssiga, mis koos võõrliikide, kähriku ja mingiga, on asta läbi kütitav uluk. 15. aprillini kestab koprajaht ning 15. aprillist võib küttida hallhüljest. Suvine jahihooaeg saab alguse 1. juunil sokujahiga. Ajujaht suurulukitele algab sügisel ning 1. oktoobrist võib jahti pidada koertega.
Jahikalendri leiab EJS-i kodulehelt.