PÄEVAKOMMENTAAR. Kohtu kummaline valik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõrvas kahtlustatav Tairo Poopuu toodi esimeseks kohtuistungiks Viljandi kohtumajja.
Mõrvas kahtlustatav Tairo Poopuu toodi esimeseks kohtuistungiks Viljandi kohtumajja. Foto: Elmo Riig

Neljapäeva hommikul tekkis Viljandi kohtumajas küsimus, mis põhjusel kaitseb kohus mõrvas ja vägistamises süüdistatavat Tairo Poopuud avalikkuse eest sääraste meetmetega. Kunagi varem pole Viljandi kohtumajas keelatud ajakirjanikel enne istungi algust kohtusaali siseneda, kui süüdistatav on täisealine.

See, et istung peetakse kinniste uste taga, võib inimlikult olla mõistetav, sest selle protsessi jooksul räägitakse palju tapetud neiust. Nagu eelistung aimu andis, võivad need kõnelused minna väga isiklikule ja intiimsele tasandile ning ohvril pole end mingil moel võimalik kaitsta. Ma usun, et on tõesti parem, kui seda juttu kuulavad ja hindavad vaid kohtus selleks seatud inimesed. Aga kuidas halvab kohtupidamist see, kui ajakirjanikud enne kohtuniku saali sisenemist süüalust pildistavad? Kas kohus kardab, et süüalune ütleb midagi?

Eelistungi ajal esitas Tairo Poopuule küsimusi Sakala ajakirjanik. Poopuu eelistas vastamise asemel vaikida. Kohus ei ole küsimuste esitamist ajakirjandusele hiljem ette heitnud. Samamoodi on ajakirjanikud ka varem avalikkuse suurt tähelepanu pälvinud juhtumite korral kohtupingis istuvatele inimestele küsimusi esitatud. Julgelt üle poole kohtualustest on otsustanud vastata.

Tagasi üles