Põhja-Sakala valla eelvoorud

Ain Ostra Foto: Elmo Riig

LUGEDES ENDISE Võhma linnavoliniku Kersten Kattai üllitist «Võhma intriigi finaal» 21. veebruari Sakalas, tuli meelde kuuldud anekdoot. Üks mees küsib teiselt: «Kuule, kas sa saad mulle 1000 eurot laenata?» Teine vastab: «1000 mul ei ole, aga 500 oleks küll.» Esimene kostab: «Olgu, kui sul 1000 ei ole, anna see 500, aga nüüd jääd mulle 500 võlgu.»

Kui Võhma jaoks võis see olla finaal, siis Põhja-Sakala valla jaoks käivad alles eelvoorud. Nimetada laenugraafikute ümberjoonistamise ja võlgade ajatamise tulemusena 300 000-eurosest miinusest 141 000-eurose miinuseni jõudmist ning siis selle katmiseks 151 000-eurose laenu võtmist (mida tegi sundseisus juba uus, Põhja-Sakala volikogu) ja niiviisi 10 000-eurose ülejäägi saavutamist Võhma ametnike ja juhtide heaks tööks on rumalus. Kattai väide, et Võhma investeeringuid – mis tegelikult on ju võlad – ei tule kinni maksta kõigil Põhja-Sakala valla inimestel, ei pea kindlasti paika. Endine linnavolinik kipub unustama, et need investeeringud on tehtud tuleviku arvelt.

Ma ei kahtlegi, et Võhma elanikud on töökad ja tublid, aga sama tublid ja töökad on ka kõik teised ühinenud omavalitsuste inimesed. Enam ei eksisteeri Võhma linna eelarvet, vaid on Põhja-Sakala valla eelarve, millesse panustavad kõik ühendvalla elanikud. End kogenud volinikuks pidav Kersten Kattai pole seda tõenäoliselt märganud, aga arvestades tema senist hoolimatut suhtumist voliniku töösse, ei saa seda imeks panna.

Hoolivat ja vastutustundlikku suhtumist näitab kõige paremini võime eksimust tunnistada, vabandust paluda ja asuda viga parandama. Seni oleme aga endistelt Võhma linnajuhtidelt kuulnud teiste süüdistamist, ülbet õigustamist ja faktide väänamist.

PRAEGUSEKS ON selge, et Võhma linna eelarvet koostas pearaamatupidaja, kes võttis seda kui matemaatikaülesannet, kus vastus oli ette antud ja vaja oli leida liidetavad. Kui tehte üks pool (kohustused) läks tasakaalust välja, tuli teisele poolele (tulud) miskit juurde mõelda. Eelnev kogemus lubas oletada, et eelarve vastuvõtjad nagunii ei süvene, ja nii ka läks.

Ma ei tea täpselt, millal viga avastati, aga fakt on see, et hiljemalt 2017. aasta suvel oli see arutusel valimisliidu Koostöö – see, mäletatavasti, moodustus suuresti endistest ühinevate omavalitsuste juhtidest – koosolekul. Et seda siis ei avalikustatud, sest valimised olid juba lähedal ja Võhma inimeste hääli oli väga vaja, otsustati minna vaikimise teed ja valijaid otseselt petta. Pealegi olid ju valijatele ette näidata kordatehtud tänavad ja haljasalad. Mis sellest, et nood siis veel ei teadnud, et selle eest maksma hakkavad nad tulevikus.

ÜKS KOHT Kersten Kattai kirjutises justkui puudutas mind. Nimelt kirjutas ta: «Isehakanud arvamusliidrid, kel puuduvad omavalitsuse juhtimise kogemus ja mandaat, võivad tühja targutada.»

Jah, omavalitsuse juhtimise kogemust mul tõesti ei ole, aga ei ole ka hoolimatu juhtimise kogemust. Seevastu mandaat on mul väga tugev. Nimelt sai minugi eestvedamisel sündinud valimisliit Kogukonna Hääl neil valimistel ligi veerandi valijate häältest ja koguni viis kohta Põhja-Sakala vallavolikogus. See, et mina isiklikult ei osutunud valituks, oli igati loogiline ja oodatav, sest sisserändajana ei ole mul kohalikku tuntust, aga kohalikud valimised on olnud ikka kohalike inimeste mängumaa.

HIRMUS ON SEE, et Põhja-Sakala valla eelarve- ja majanduskomisjonis on jäme ots Võhma endiste linnavolinike käes. Kui varem ei saadud hakkama 1,8 miljoni eurose eelarvega, siis nüüd on käsutada suurem kui 15 miljoni eurone. Saame muidugi loota, et Võhma halvast kogemusest on õpitud ja kõik volinikud pühendavad eelarvele teravdatud tähelepanu.

Viskan õhku ühe meeldetuletuse: volinikud on eelarve menetlemisel tihti seotud asjaosalised ja vältimaks hilisemaid süüdistusi korruptsioonis, tuleb end õigel ajal otsuse juurest taandada. Vabaerakondlasena kuulub minu lähimate võitluskaaslaste hulka väga aktiivselt korruptsiooniga võitlevaid inimesi.

Annan ka nõuande vallavanemale. Valimisliit Kogukonna Hääl tekkis vajadusest, sest senine valla juhtimine ei olnud läbipaistev ja kaasav. Oleme seisukohal, et vallavalitsus peab töötama vallakodanike ja ettevõtjatega koos ja nende heaks ning vallavanema roll on panna vallavalitsus ja ametnikud ühise meeskonnana tööle. Julgen lubada, et kui valla valitsemine muutub avatumaks ja kaasavamaks ning oma kodanike huvide eest seisvaks, ei pea vallavanem Tõnu Aavasalu tegema võhmakatest volinike häälte saamiseks ebameeldivaid kompromisse. Siis võib ta arvestada valimisliidu Kogukonna Hääl liikmete toetusega ja vallavanem pääseb pantvangist priiks.

MINA VALLA ELANIKUNA soovin näha, et volikogus ei toimuks eri piirkondadest pärit volinike vahelist üksteisele ärapanemist. Meil on suur vald ning vaid koostöös on võimalik saavutada see, et iga elanik tunneks end vajalikuna ja teaks kindlalt, et vallamajas kuulatakse ta alati viisakalt ära ja püütakse leida murele lahendus. Naeratavat naabrit on ju ütlemata tore näha!