Kogenematud juhid võtavad liiklusõnnetustes liiga agaralt süü omaks

See avarii juhtus 2. novembril Viljandi piiril. Eesti liikluskindlustusfondil läks Viljandimaal mullu kirja kokku 471 avariid. Foto: Marko Saarm

Olgu tegemist plekimõlkimisega lõppenud reavahetusega linnaliikluses või ebaõnnestunud manööverdamisega parklas, need on situatsioonid, kus staažikad autojuhid püüavad pahatihti mõjutada liikluseeskirjade tundmises nõrgemaid süüd omaks võtma.

Seesam kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul alluvad manipulatsioonile võrdselt vähese sõidukogemusega juhid ja naised. «Ehmatusest toibuv inimene võib esiti oma süütuses kindel olla, kuid laseb end siis ikkagi pikema sõidustaažiga juhi enesekindlal versioonil mõjutada ning harvad ei olegi olukorrad, kus süü pikemalt mõtlemata omaks võetakse,» rääkis Jõhvik. Seesami esindaja sõnul kipuvad just mehed enesekindlalt vaidlema ja seda tihti isegi siis, kui nemad ise õnnetuse põhjustasid.

Kindlustaja soovitab sellistes olukordades rahulikuks jääda, vaadata üle nii sõidukid kui sündmuspaik tervikuna ja mõelda, kas see, mida mulle süüks pannakse, vastab ikka tõele. Ja seda olenemata isiklikust sõidustaažist. Tihti piisab pilgust autode asetusele või liiklusmärgile ning süüdlane ongi selge.

«Väiksemagi kahtluse korral ei tasu end lasta mõjutada teisest juhist, vaid hoopis telefoni võimalused ära kasutada ja sündmuskohast pilt teha. Kindlasti peab pildilt olema nähtav kogu olukord, mitte üksnes autole tekkinud vigastus. Mida informatiivsem pilt, seda kindlamalt saab ka süüdlane selgeks,» õpetas Seesami esindaja.

Kui liiklusõnnetuse süüdlane ei tunnista oma süüd või pole selge, kes on avariis süüdi, tuleb kindlasti politseisse helistada. Samuti olukorras, kus avarii süüdlase käitumine on ebaadekvaatne näiteks alkoholijoobe tõttu või on kahjustada saanud riigivara, milleks on post, piirded, valgusfoor ja liiklusmärk.

«Palju juhtub ka seda, et õnnetuses osalejad saavad suusõnaliselt kohe asjade käigus kokkuleppele, misjärel laseb üks end teisel osapoolel mõjutada sõidukit liigutama. Heas usus sõidetakse kokkulepitud parklasse või bensiinijaama, kuid siis enam juhid süü osas ühist keelt ei leia. Hullemal juhul lahkub süüdlane ka sündmuskohalt. Kui siis kannataja ei jõudnud võtta süüdlase kontakti ega üles tähendada registreerimisnumbrit, võibki ta jääda pika ninaga,» rääkis Jõhvik.

Kogenud kindlustaja sõnul tohib sõiduvahendit või õnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei jõudmist liigutada vaid juhul, kui takistatakse liiklust ja varem on pooled süüs üksmeelele jõudnud.

Kui liiklusõnnetuses ei ole vigastatuid ja pooled on saanud süü osas kokkuleppele, tuleb enne sõidukite liigutamist avariikohalt kohe täita ka kindlustuspaberid. Vaieldavatel juhtudel saavad paljus aidata ka juhuslikud pealtnägijad, kes olid kogu õnnetuskäigu tunnistajad.

Kindlustaja sõnul tuleb kirja panna nende inimeste nimed, telefonid ja aadressid, et vajadusel saaks asjaolude selgitamiseks nendega hiljem ühendust võtta.