Lähiaastatel toetab riik omavalitsusi ligi kümne miljoni euroga Euroopa Regionaalarengu Fondist, et kohandada 1955 erivajadusega inimese kodud neile sobivaks.
Erivajadusega inimesed saavad riigi toel kodu kohandada
Nagu selgitas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, vajab ja väärib iga erivajadusega kodanik inimesekeskset lähenemist ning eluruumide kohandamine aitab puudega inimestel paremini iseseisvalt toime tulla, vähendab hooldajate koormust ja loob paremad eeldused ka tööturul osalemiseks.
Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised võimalused, näiteks kaldtee ja platvormtõstuk, kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused, nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Kohandamise käigus võib rajada ka erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale.
Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukohajärgsed omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste elluviimisel. Märtsis kuulutatakse avaliku meedia vahendusel välja taotlusvooru avamine omavalitsustele, misjärel saavad nood elanikelt taotlusi vastu võtma hakata. Elanike taotluste alusel koostab omavalistused taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast toetusotsust kohandatakse kodud omavalitsuse abiga, millest riik kompenseerib kulud 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.
2017. aastaga lõppes Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse ning Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti eestvedamisel eluruumide kohandamise katseprojekt, mille käigus kohandati 45 inimese kodusid. Saadud kogemusi kasutatakse nüüd üleriigilises projektis.
Projekti lõpuks, aastaks 2023, on planeeritud kohandada rohkem kui Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid.