Pensionitõus on vajalik ja realistlik

Helmut Hallemaa

FOTO: Marko Saarm

SELLE AASTA ALGUSEST käivitunud tulumaksureformist võitis väga suur osa Eesti inimesi – need, kes teenivad keskmist või sellest väiksemat sissetulekut. Nüüd on aeg märgata ka eakaid ja võtta ette erakorraline pensionitõus.

Keskmine vanaduspension oli 2016. aastal 386 eurot ja 2017. aasta kolmandas kvartalis 409 eurot. See jääb alla suhtelise vaesuse piiri, mis oli 2016. aastal 468 eurot. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osa rahvastikust moodustas möödunud aastal 21,1 protsenti, eakatest on selles grupis omakorda peaaegu pool.

Üle kolme protsendi Eesti elanikest elab absoluutses vaesuses, mille igakuise sissetuleku ülempiir on 200 eurot. Siia hulka kuuluvad ka 176 euro suuruse rahvapensioni saajad. Ei ole normaalne ega ka eetiline, et väga suur osa ühiskonnale oma panuse andnud inimestest elab allpool suhtelist vaesuspiiri ja osa isegi absoluutses vaesuses.

PRAEGUSED PENSIONID on ajale jalgu jäänud ega taga mõistlikku toimetulekut. Eakate suhtelisest vaesusest väljaaitamiseks on kindlasti vaja erakorralist pensionitõusu. Selline vajadus on ilmselge ning me ei tohiks probleemist mööda hiilida.

Keskerakond on tulnud välja sooviga tõsta pensione erakorraliselt 70 euro võrra ning koos indekseerimisega umbes 30 euro ulatuses anda pensionäridele lisaks 100 eurot rohkem. See tähendaks ligemale 20-protsendilist vajalikku erakorralist pensionitõusu ning läheks esialgsel hinnangul maksma 250 miljonit eurot.

See ei ole kindlasti võimatu ülesanne. Eesti Keskerakonna osalusel on seda tehtud ka varem. Viimati tõsteti Eestis nii tuntavalt pensione aastatel 2005–2007 Keskerakonna valitsuses olles. Mõistagi oli see erakonna prioriteet.

Toonane pensionitõus oli ligi 40-protsendiline. Ilma selle hüppeta oleksid pensionid praegu 100 euro võrra väiksemad. Loomulikult oli ka siis pensionitõusu kritiseerijaid, kes olid kindlad riigi pankrotis. Pankrotti riik siiski ei läinud ning see ei juhtuks ka nüüd.

Me peame Eesti rahvana austama oma vanemaid. Oma armsa riigi 100. aastapäeva tähistamise aastal on see selgem kui eales varem.

Selle otsusega ei tee me liiga noorematele. Oleme üksmeelel, et endiselt on vaja toetada ka noori peresid ning tagada emade ja laste toimetulek. See aga ei saa ega tohi tähendada eakamatele inimestele madalamat elukvaliteeti.

MAKSUSÜSTEEM PEAB olema solidaarne ja võimaldama inimväärset elu kõigile. Tulumaksuvaba miinimumi reform on hea algus, kuid me ei ole praeguse maksusüsteemiga veel lõpuni rahul. Keskerakond on välja pakkunud astmelise tulumaksu, mis oleks samm edasi. Pakutu realiseerumisel oleks maksureform palju arusaadavam ja õiglasem. Samuti oleksid ka töötavad pensionärid kõrgepalgalistega võrreldes õiglasemalt koheldud.

Maksuvaba tulu reform võtab riigieelarvest 180 miljonit lisaeurot. Keskerakonna astmeline tulumaks poleks sellist lisaraha nõudnud, vaid hoopis selle maksumaksjate vahel ringi jaganud.

Sellest aastast kehtestas astmelise tulumaksu meie hea naaber Läti. Eesti on üks viimaseid Euroopa riike, kus on kasutusel solidaarne astmeteta maksusüsteem. Muide, samalaadne süsteem on ka Venemaal. Me toome praegu Lätit eeskujuks vaid nõndanimetatud pahede maksustamises. Ehk tasuks naabrite maksusüsteemile kõrvalt peale vaadata märksa sisulisemalt, sügavamalt ja laiemalt.

Pensionitõusu üks katteallikaid on majanduskasv. Kindlasti soodustavad seda praeguse valitsuskoalitsiooni ja valitsuse majanduspoliitika, investeeringud ja piirkondade arengusse panustamine.

Inimestel läheb pensionist suurem osa igapäevakuludeks, mistõttu laekub osa sellest maksudena riigieelarvesse tagasi. Juba ainuüksi käibemaksust laekub riigile tagasi kümneid miljoneid eurosid. Võimalikke katteallikaid on teisigi, kuid need on tulevaste poliitiliste arutelude küsimus.

Kindlasti ei maksa rääkida, et iga inimene peab hakkama rohkem makse maksma. See ei ole see, mida Keskerakond soovib.

APRILLIS TÕUSEVAD kõik pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt rekordilised 7,6 protsenti. Eesti riik arvutab pensionid ümber igal kevadel, et hoida need tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension.

2018. aasta uueks riikliku pensioniindeksi väärtuseks saab 1,076. Eelmise aasta palgakasv kajastub tänavuses, oodatust isegi kõrgemas pensionitõusus ja samaväärselt töövõimetoetuse suurenemises. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva hinnangul on näiteks 44-aastase staažiga inimese keskmine pension 1. aprillist nüüd üle 30 euro suurem ehk 446,5 eurot senise 415,6 euro asemel. Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 175,439 eurot ja aastahinne 6,161 eurot.

Selleks tõusuks kulub riigil tänavu ligi 97,6 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 375 649 pensionäril, töövõimetoetust saavad tänavu hinnanguliselt 62 600 inimest.

Koos sissetulekute ja pensionide tõusudega ei tohi unustada mitut toimetulekut leevendavat abinõu – nii soodsamaid teenuseid kui ka toetusi eakatele ja lastega peredele. 

Praegune valitsuskoalitsioon on astunud samme eakate toimetuleku parandamiseks: pensionireform, laste arvestamine tööstaaži, hambaravihüvitis, üksi elava pensionäri toetus, kehtima hakanud lisasoodustus inimestele suurte ravimikulude katteks ja muud positiivsed näited. Nimetatud toetustest tuleb inimestele iga kuu märkimisväärne ja oluline kokkuhoid.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka omastehoolduse rahastamisele, hooldekodudes elavate inimeste abistamisele ning arstiabi kättesaadavuse parandamisele maakondades. Sel aastal saavad kohalikud omavalitsused omastehoolduseks neli miljonit eurot lisaraha.

Poliitilistes debattides peab meil, poliitikutel, olema võimalus ja lausa kohustus avaldada oma arvamust. Eriti nii olulisel teemal, nagu on erakorraline pensionitõus. Olukord, kus suur osa eakatest elab vaesuses, ei ole kindlasti õiglane. Õlgade kehitamise asemel tuleb leida lahendused pensionide tõstmiseks.

Veelgi arusaamatum on idee halvustamine juba enne kõigi aspektide väljatoomist ja vajalike arvutuste tegemist. Lausa halenaljakad olid rünnakud ja jõuluvanaga sidumine erakonnalt, kellele selline samm peaks olema prioriteet.

Debatti ei tohi tappa enne selle algust. Inimväärne pension on poliitiliste valikute küsimus. Kinnitan, et erakorraline pensionitõus on väga vajalik ning selle saavutamine on samas realistlik.

Tagasi üles